koordinatsiooni ehk tasakaalu häired, mõtlemis ja keskendumishäired. Haigus diagnoositakse esimese elukuu jooksul vastavate vereanalüüside ehk skriiningtestide alusel. Sriiningtestid võetakse kõigilt vastsündinutelt 3. elupäeval sünnitusmajas. Kui test on negatiivne, ei teatata sellest vanematele, kui aga positiivne, on kahtlus fenüülketonuuriale ja lapse vanematega võetakse ühendust ning tehakse kordustestid. Positiivse kordustesti korral on haigus tõenäoline. Positiivne veretesti vastus näitab, et lapse veres on liiga palju fenüülalaniini. Raviga alustatakse niipea, kui on selge, et tegemist on fenüülketonuuriaga. Haiguse raviks on spetsiaalne dieet, mille abil peatatakse fenüülalaniini kuhjumine organismis. Oluline on vähendada fenüülalaniini hulka toidus nii, et seda oleks just parajalt ei liiga palju ega ka liiga vähe, sest teda on tarvis
tempos) Koormustestide kasutamise eesmärgid: · Üldise kehalise töövõime määramiseks · Spetsiaalse fitnesskomponendi (mingi kehalise võime - kiirus, jõud, vastupidavus, aeroobne koormustaluvus) määramiseks · Lähtevõimete määramine enne treeningprogrammi käivitumist (tav alati enne uue sportlase/võistkonna treeningutega alustamist, tuleks teha lähtevõimete test) · Treeningu efektiivsuse hindamiseks (kordustestid annavad infot edasi-, tagasi- või seismisliikuvusest treenitu arenemisest) Koormustestide tüübid: · Puhkepausideta astmeliselt suurenev koormus kuni maksimaalseni (tav kõige enam kasutatavam tüüp) · Puhkepausidega astmeliselt suurenev koormus kuni maksimaalseni (koormuste vahel väikesed puhkepausid, mil võetakse ka vereproove) · Puhkepausideta astmeliselt suurenev koormus kuni submaksimaalseni (et
annaabi.ee 
