Torimi artiklit ajakirjas Geodeet nr 3, 1993: "Nivelleerimistööd Eestis (1868-1943)". Teisest ja kolmandast kordusnivelleerimisest üksikasjalikuma ülevaate saamiseks lugege A. Torimi artiklit ajakirjas Geodeet nr 38/39, 2009: "Eesti kõrgusvõrgu nivelleerimine aastail 1950-1996". Vastake alltoodud küsimustele ja postitage vastused foorumisse "Esimene, teine ja kolmas kordusnivelleerimine". 1. Milline oli kõrgusvõrgu konfiguratsioon esimese kordusnivelleerimise (1933-1943) ajal? Milliseid konfiguratsiooni muutuseid täheldate teise (1950-1969) ja kolmanda (1970-1996) kordusnivelleerimisega võrreldes? Kõrgtäpsed nivelleerimiskäigud moodustasid Eestis 1942. aasta lõpuks 6 suletud polügooni. Kogupikkuseks oli 1800 km. Nivelleerimiskäikude sõlm- ja lõpp-punktid kindlustati fundamentaalreeperitega, mida oli 23 (kõrgusmärke kokku 1151).
..25a, II klass – 30...35a 37.Millised on riiklike ja kohalike nivelleerimisvõrkude kaks põhierinevust? Kohalikud võrgud on väiksemad, riiklikud kasutavad gravimeetrilisi parandeid. 38 Mis võetakse uute ja olemasolevate....? I Ja II klassi uute ja olemasolevate käikude sidumiseks lülitatakse rajatavasse k’iku üks olemasoleva käigu reeper, kusjuures tuleb sooritada viimase reeperiga külgneva olemasoleva sektsioni kordusnivelleerimine. I klassi puhul loetakse sektsiooniks käigu lõiku alates seotavast fundamentaalreeperist kuni selle naaberfundamentaalreeperini, aga II klassi sidumisel I klassi käiguga – käigu lõiku fundamentaalreeperist kuni selle ligema seina või pinnasereeperini. 39.Nimeta kolm tingimust,mida peab pinnasereeperi asukoht kindlustama? Reeperi seisundi jäävus (püsivus), reeperi ülesleiatavus ja juurdepääsetavus, reeperi säilitavus. 40