2006: 12). Kõigepealt tuleks eristada kahte tüüp enesevigastamist: 1) need, mis on katsed surra ja 2) need, mis ei ole, kuid mille puhul võib inimene siiski kogemata hukkuda. Seejuures saab väita, et naised kalduvad rohkem enesevigastamisele, aga enesetappe teevad rohkem mehed, sest nende meetodid on ohtlikumad ja efektiivsema toimega (Persaud 2007: 264 265) Noortest rääkides ilmneb, et noorukid võtavad kergekäelisemalt ette suitsiidikatseid, kui täiskasvanud ja ka korduskatseid esineb nende seas sagedamini. Lisaks tuleks veel mainida, et tüdrukutel esineb suitsiidimõtteid 45 korda ja suitsiidikatseid 34 korda sagedamini kui poistel, kuigi poiste suitsiidiprotsess on aga lühem kui tüdrukutel, mis tähendab, et kui ta sellest juba mõelnud on, siis ta selle ka varsti ellu viib (Mehilane 1997: 105106). Lähtudes eelnevast statistikast, võib öelda, et suitsiidile kalduvus ei ole kuidagi sooga määratud, kuna see esineb nii poiste kui ka tüdrukute seas.
B-tüüpi määrama- tust tuleb korrutada arvuga 2, et saada määramatust 95 % usaldusnivool. Statistilise määrama- tusega 95 % usaldusnivool on lugu aga keerulisem. Nimelt tuleb A-tüüpi määramatust korrutada Studenti kordajaga t, mille väärtus sõltub korduskatsete arvust. Tabel 1: Studenti kordajad t 95 % usaldusnivool n (katsete arv) 2 4 6 11 ∞ t (Studenti kordaja) 12,7 3,2 2,6 2,2 2,0 Korduskatseid tuleb kindlasti teha üle kahe, sest Studenti kordaja kahe katse jaoks on teistega võrreldes kosmiliselt suur. Nelja ja enama eksperimendi jaoks kehtivad Studenti kordajad on soovitav meelde jätta (kordajate tüvenumbrid saab meelde jätmiseks kirjutada arvuna 3262). 12 4.5 Liitmääramatus Igal eksperimendis mõõdetud suurusel on nii A- kui ka B-tüüpi määramatus. Esimene on leitud korduvkatsetest ja teine mõõteriista põhivea alusel
annaabi.ee 
