4. G.Olanderi meetod. Selle meetodi juhtmõtteks oli treenida iga päev vähe ja tugevalt. 5. Intervalltreening. Suure arvu 200 ja 400 m distantside läbimine lühikese sörkjooksupausidega. 6. P.Cerutty meetod. Cerutty sai oma treeningumeetodi idee G.Holmeri fartlekist. Ta arendas seda edasi vastavalt Austraalia tingimustele. Jooksumäng, mäkkejooks, rakendatud tingimustes jooks (vees, liivas, düünides) oli pärit Rootsi treeningusprintsiipidest. Sinnalisas juurde tugeva tempoga kordusjooksud. 7. A.Lydiardi meetod. Selle meetodi pearõhk oli asetatud üldisele vastupidavusele, mis on baasiks intensiivse erialase vastupidavuse treeningule. Omapäraseks selle meetodi juures oli erakordselt pikkade distantside läbimine. A.Lydiard jagab oma treeningut (Kehakultuur N9 1968: 272) 1. Krossijooksude periood. 2. Nn. Maratonitreening (14 nädalat) Üks kord nädalas on kava fartlek. 3. Nn. Mäkkejooksude periood (6 nädalat) 4
suurenevad iga sammuga. Oluline on võimalikult kaua säilitada madalat asendit (maha vaatamine) vähemalt 10 meetrit ning siis alles läheb pea üles ning võetakse püstine jooksuasend sisse. Kiiruse elementaarseid vorme on kolm: 1) reaktsioonikiirus, 2) üksikliigutuse kiirus, 3) liigutuste sagedus Maksimaalset kiirust arendavad harjutused: • lendlähtest jooksud 20–40 m • kiirendusjooksud 30–50 m • lähtejooksud 30 m • allamäge jooksud/ ülesmäge jooksud • kordusjooksud 30–80 m. Reaktsioonikiirust arendavad harjutused: ● Erinevatest lähte asenditest jooksud – selili, kõhuli, käpuli ● Jooksud signaali peale Põhilisemad vead: ● Vale kehaasend – pea all, selg kõver, jooks üle talla ● Start on ebastabiilne ● Vale tehnika ● Oma rajas kõrvale kaldumine on laste seas väga levinud viga. Eriti siis, kui rajad ei ole märgistatud. Kiirjooksus on aga oluline püsida omal rajal lõpuni. Kõrvalrajale astuda ei tohi
annaabi.ee 
