Tegevuse intensiivsuse vaheldumine on pinnareljeefi muutustest. KORDUSMEETOD- Sama tegevuse paljukordne kordamine. Korduste vahel puhkepausid, et kindlustada organismi valmisolekut järgmise harjutuse sooritamiseks. Vältida valunähtuse ja väsimuse ulatuslikku tekkimist. Avar väli tehnika täiustamisel, jõu, kiiruse ja painduvuse arendamisel. INTERVALLMEETOD- midagi vaheldusmeetodi kordusmeetodi vahepealset. Kindlate tegevuste läbimine nn. toimepauside järel. Korduselt kordusele tekib hapnikuvõlg ja tekivad väsimusnähud. VÕISTLUSMEETOD- seisneb pingutuste sooritamises võistlustingimustes. 7. Treeningu tulemusel tekkivad füsioloogilised muutused vastupidavusala sportlastel *suureneb südame maht, * täiustub liigutuste koordinatsioon, *kasvab KNS võimekus suurendada lihaste mobilisatsiooni *suureneb kapillaaride arv lihastes, * suureneb maksimaalne hapnikutarbimise * kasvavad organismi energiavarud ja funktsionaalsed võimed
spurtidega. • Maksimaalne kiirus ja kiiruslik vastupidavus sõltuvad sportlase tehnilistest võimetest ja nii anaeroobsest alaktaatsest kui ka anaeroobsest laktaatsest võimsusest ning seda on võimalik treenida näiteks jõutreeningule sarnasel põhimõttel kordustreeninguga. (Ibid) Oluline on märkida, et kiirustreeningutel tuleb valida selline kiirus ja korduste kestus, et korduse jooksul ja ka korduselt kordusele kiirus ei langeks. Treeningut võib sooritada nii kergendatud kui raskendatud vastupanu tingimustes (alla- ja ülesmäge). Kiirustreeninguid tuleks teha 20 võrdlemisi puhanud lihasega. (Ibid) Soorituslikult erineb kiirustreening kurnavamast intervalltreeningust peamiselt selle poolest, et uus kordus algab taastununa ning rõhku pannakse maksimaalselt tehnilisele ja kiirele sooritusele
annaabi.ee 
