väiksem kui sidumata molekulide oma. Aatomite vahel on olemas erinevaid sidemeid. Iooniline side tekib metalli ja mittemetalli vahele. Kovalentne side on nt H2, N2 jne. Samasuguste mittemetallide vahel on mittepolaarne side. Polaane side on metallide ja ioonide vahel, kusjuures selle mõõdupuuks on elektronegatiivsus. (dipoolmoment) Vastavalt sidemes osalevate elektronpaaride arvule jaotatakse sidemeid 1 2 3 sidemeteks, vastavat suurust nimetatakse sideme kordsuseks. Sideme pikkus on kaugus sidet moodustavate aatomite tuumade vahel 4 Sidemeenergia on energiahulk, mis kulub kindla hulga antud tüüpi sideme katkestamiseks. Element, millel on tühi orbitaal, nimetatakse akseptoriks ja mis annab akseptorile elektroni, nimetatakse doonoriks. Nt O3 puhul ei saa määrata Lewise struktuurvalemit, seega on vaja appi võtta resonants.
Lühisrootoriga asünkroonmootorite jadaahelas Hl=Xc, siis U =Uc, pingekolmnurk taandub sirglõikeks ja kogupinge U on vooluga I faasis. käivitusvool I1k on käivitamise alghetkel (s=1) nimivoolust I1n suurem 4,0...7,0 korda, sõltuvalt mootori L nimivõimsusest ja pöörlemiskiirusest. Suhet I=I1k/I1n nimetatakse käivitusvoolu kordsuseks. Võrdsed ja vastassuunalised pinged U =Uc kompresseeruvad vastastikku ning vooluahelal on aktiivtakistuse Algkäivitusmomendi (s=1) Mk ja nimimomendi Mn suhet nimetatakse käivitusmomendi kordsuseks: L iseloom. Aktiivtakistuseks ® nim juhtme takistudst vahelduvvoolule. Energia eraldub ainult soojusena. k=Mk/Mn, mis lühisrootoriga asünkroonmootoritel ei tohi standardite kohaselt olla alla 0,7...1,8.
poole elektrone. Mida suurem on vastavate elementide elektronegatiivsuste erinevus, seda polaarsem on side ja seda lähedasem on ta ioonilisele. Valdavalt ioonilise sidemega ühendid tekivad, kui elektronegatiivsuste erinevus on 1,9 ja enam. Sideme pikkus ja sidemeenergia Vastavalt sidemes osalevate elektronipaaride arvule jaotatakse sidemeid üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeteks; vastavat suurust nimetatakse sideme kordsuseks. Sideme pikkus on kaugus sidet moodustavate aatomite tuumade vahel. Samade elementide puhul on suurema kordsusega sidemed lühemad. Sidemeenergia (sideme dissotsiatsiooni energia) - on energiahulk, mis kulub kindla hulga (enamasti ühe mooli) antud tüüpi sidemete katkestamiseks. Sama palju energiat vabaneb sideme moodustumisel: Mida rohkem energiat kulub sideme lõhkumiseks, seda tugevam on side. Kahe- ja
annaabi.ee 
