1.Trigonomeetrilise kõrgusmõõtja abil(suunto).Kõrgus arvutatakse vaatenurga järgi. H=tan(nurk)*kaugus Suunto kõrgusmõõtja on 5,1·7,0·1,6 cm suurune kergmetallist karbike, mille sisse on võnkumist summutavasse vedelikku asetatud sisuliselt eklimeetri ketas. Eklimeetri kettast erineb antud ketas selle poolest, et sellele on lisaks kraadijaotusele kantud veel kaks skaalat vasakpoolselt loetakse puu kõrgus olles 20 meetri või selle kordsetel kaugustel, parempoolselt olles 15 meetri või selle kordsetel kaugustel. 2.Geomeetrilise kõrgusmõõtja abil. Sarnaste kolmnurkade põhimõttel töötavad kõrgusmõõtjad Kolmnurkade külgede pikkuste suhe üksteisesse on võrdne Ka külgede vahelised nurgad on samad Sobib kaugus 45° vaatenurgaga · Mõõdetakse kaugus puust · Mõõdetakse ladva ja silma kõrguse vertikaalne vahe Juurekaela ja silma kõrguse vertikaalne vahe
tsüklookta-1,3,5-trieen 1.2.3. Alküünid Küllastumata ühendid, mis sisaldavad kolmiksidet, mille nimetus saadakse, kasutades lõppliidet üün. Üldvalem CnH2n-2 Nimetus moodustatakse samamoodi nagu alkeenide puhul. Näiteks: CH CCH3 propüün või prop-1-üün CH C -- CH2 -- CH3 but-1-üün Nii kaksiksidet kui ka kolmiksidet sisaldavate ühendite nimetus saadakse, kasutades lõppliidet eenüün. Tüviühend numereeritakse nii, et kordsetel sidemetel oleks väiksem number (pole oluline, kas tegemist on kaksik- või kolmiksidemega). Võrdse numeratsiooni korral eelistatakse kaksiksidet. CH2 = CH -- C C -- CH = CH -- CH3 hepta-1,5-dieen-3-üün. okt-1,7-diüün 3-etüülheks-4-een-1-üün 4,4-dimetüül-2-pentüün (või 4,4-dimetüülpent-2-üün)
annaabi.ee 
