(MHz). 1.2 Tänapäeval on lisaks protsessorile veel arvutites tavaline ka nn. kaasprotsessor (coprocessor), mis on mõeldud mingiks kindlaks ülesandeks, näiteks graafika kiirendamiseks või siis ainult aritmeetiliste tehete arvutamise jaoks. 1.3 Mälu arvutimälu kujutab endast seadmeid andmete säilitamiseks. Mälumahtu mõõdetakse baitides (B), üks bait on ühe märgi salvestamiseks vajalik infohulk. Et bait on väga väike ühik, siis kasutatakse seda enamasti koos kordsetega: 1.3.1 Kilobait 1 kB = 1024 B 1.3.2 Megabait 1 MB = 1024 kB 1.3.3 Gigabait 1 GB = 1024 MB 1.3.4 Terabait 1TB = 1024 GB jne
sioonid seda funktsiooni lihtsalt nullist erineva arvuga läbi korrutades. Millist alust valida? Ka seekord on teatud olukordades mõne alusega kergem ja mugavam ringi käia, eriti kui sõna saavad ka loodusteadlased ja arvutimehed. Logaritm mingil alusel muutub oluliseks, kui vaadeldav „suurusjärk” ehk olulised erinevused suurustes on määratud arvu kordsetega. Päriselus ja füüsikas teeme arvutusi kümnendsüsteemis. Loomulikud suurusjärgud on ühelised, kümnelised, sajalised ehk siis kümnekordsed. Seega on mugav kasu- tada ka logaritme alusel . Kui aga näiteks töötame kahendsüsteemis, on kõik arvud antud kahe astmete summana ehk oluline muutus toimub arvude kahega korrutamisel. Nii on ka loo-
annaabi.ee 
