Kuritegevus EVs ARVESTUS aastapalgaga ei suudetud veel hobust osta. Sellise massilise varastamise vastu pidi politsei midagi ette võtma. EV valitsus võttis vastu 14.sept 1920 määruse hobuste passide kohta.Eenpalu(peaminister). Igal loomal peab olema pass, kuhu kantakse sisse kes on omanik ja looma tunnused (sugu,karv,vanadus,kõrgus,lakk,muud tundemärgid). Seda passi tuli kogu aeg kaasas kanda, eriti valla piiridest lahkudes, sest kordnikud kontrollisid neid. Peale 1920-ndat aastat hakkasid hobusevargused kiiresti kahanema, 1921 aastal oli 310 vargust, 1937 aastal aga juba vaid 27. 1920 – 1070 hobusevarast. 1921 – 310 hobusevarast. 1922 – 161 hobusevarast. 1923 – 109 hobusevarast 1924 – 115 hobusevarast 1925 – 74 hobusevarast 1926 – 64 hobusevarast 1927 – 62 hobusevarast 1928 – 57 hobusevarast 1929 – 46 hobusevarast 1930 – 21 hobusevarast NB! 1937 – 27 hobusevarast 7
laitmatult. Seetõttu tehti siseministri ettepanekul 1927.aasta kevadel politseiorganisatsioonides mõningaid parandusi. 1935.aastal moodustati ka raudtee politsei iseseisev prefektuur. Politseiprefektuuride tööd juhtisid prefektid ja abiprefektid. Prefektuuril oli oma kantselei politseiametnike ja vabateenijatega. Prefektuuridele allutati nii välis- kui ka eripolitsei. Välispolitseis töötasid konstaablid, allkonstaablid, vanemkordnikud ja kordnikud. Eesti välispolitsei kindlustas Eesti Vabariigis laitmatu avaliku korra. Selle täiustamiseks kehtestati politseivalitsuse direktori R.Veermaa 01.märtsi 1938 korraldusega linnades uus politsei välisteenistuse kord. Välisteenistuse ümberkorraldamise eesmärk oli paremini kindlustada kodanike julgeolek ning luua politseiametnikele soodsamad tingimused oma teenistuskohustuste täitmiseks. Varem olid välisteenistuses ette nähtud üksnes paigal seisvad politseipostid
annaabi.ee 
