Elu pärast olümpiat Spordist loobuda ja vabatahtlikult kõrvale astuda Rein Aun ei kavatsenud. Ta leidis, et on veel maid, kuhu jalg pole astunud, kuid ta avastas ka, et on jäänud vanaks, vähemalt sportlaskarjääri jaoks. Ta oli rõõmu tundnud NSV Liidu meistri tiitlist, Nõukogudemaa rekordist, kuid silme eest oli kadunud kindel siht veel tundmata rõõmude näol. Aun jäi NSV Liidu koondisesse ning harjutas madaldatud nõudmistega, ei pingutanud enam re- kordite ületamiseks, kuigi oleks selleks võimeline olnud. 1969. ja 1970. aastal täitis Rein Aun auga oma koha kümnevõitlusematsidel Saksa FV ja Saksa DV vastu. 1970-ndal aastal oli ta koondise kapteniga lausa üks paremaid ning tuli kolmandaks. Eesti NSV ja Rootsi maavõistlusel Stockholmis asus ta aga kuue-seitsme ala järel koguni rekordi- graafikus, mis 30-aastasele Aunale endalegi üllatusena tuli.
reielihase rebestas. Elu pärast olümpiat Spordist loobuda ja vabatahtlikult kõrvale astuda Rein Aun ei kavatsenud. Ta leidis, et on veel maid, kuhu jalg pole astunud, kuid ta avastas ka, et on jäänud vanaks, vähemalt sportlaskarjääri jaoks. Ta oli rõõmu tundnud NSV Liidu meistri tiitlist, Nõukogudemaa rekordist, kuid silme eest oli kadunud kindel siht veel tundmata rõõmude näol. Aun jäi NSV Liidu koondisesse ning harjutas madaldatud nõudmistega, ei pingutanud enam re-kordite ületamiseks, kuigi oleks selleks võimeline olnud. 1969. ja 1970. aastal täitis Rein Aun auga oma koha kümnevõitlusematsidel Saksa FV ja Saksa DV vastu. 1970-ndal aastal oli ta koondise kapteniga lausa üks paremaid ning tuli kolmandaks. Eesti NSV ja Rootsi maavõistlusel Stockholmis asus ta aga kuue-seitsme ala järel koguni rekordi-graafikus, mis 30-aastasele Aunale endalegi üllatusena tuli.