- Proov pannakse geeli-geel elektrolüüsi vanni - DNA lõigud jooksevad + pooluse poole seda kiiremini, mida lühemad nad on - PCR metoodika: 1. Ependorfis segatakse kokku: - Nukelotiidid - DNA-polümeraas - Oma DNA lahus - Praimerid-lühikesed DNA lõigud, mis on komplementaarsed analüüsitava DNA-piirkonna mõlema ,,otsaga" - Pannakse kolmeks tunniks PCR-masinasse - Toimub DNA uuritavate lõikude paljundamine tänu pidevate temp. Vaheldumistele - Ühte DNA lõiku kordistatakse palju kordi-võimalik saada miljonites uusi lõike - Kasutamine: kurjategijate ja isaduse tuvastamisek - GMOde plussid: - Suurem saagikus (võimalus leevendada inimkonna toiduprobleeme) - Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus, vastupidavus kahjuritele ja külmale - Keskkonna saastatuse vähendamine (vähem kemikaale) - Meditsiinilised uuringud (uued ravimid) - Keskkonna puhastamine (õlireostuse likvideerimine) - Kiiremad tulemused - Geenid teistelt liikidelt - GMOde miinused:
DNA sõrmejälgede metoodika- põhineb nähtusel, et iga inimese sõrmejärljed on kordumatud. Genoomis palju muutlikke piirkondi, mida saab eristada fragmentide pikkuse järgi. Genoomi restriktaasidega töödeldes saadakse eri pikkusega DNA-fragmendid, mille pikkusemuster on eri indiviididel erinev. POLÜMORFSED MARKERID- kahe või enama alleelina esinev tunnus STR- lühike kordusjärjestus; suur varieeruvus, et iga indiviid on teistest eristatav. Analüüsi käigus kordistatakse proovis kindlaid DNA järjestusi. SNP- üksiku nukleotiidi polümorfismid. Haigusi ei põhjusta enamasti, kuid aitavad kindlaks määrata haigestumise tõenäosust. 7. Transgeensed organismid, GMO (geneetiliselt muundatud organismid - õp lk 38-46), positiivsed küljed ja ohud. (vt üldine, kogu materjali esitlus). Geneetiliselt muundatud organismide loomise eesmärgid: näited taimedest, loomadest, bakteritest (nendega saavutatust) - õp
1:4000. Türoidhormoonid vastutavad vaimse ja kehalise arengu eest. 5. DNA analüüsid a) isaduse ja emaduse tuvastamine - murrang, sest vanasti suudeti tuvastada vaid isaduse eitamist b) hukkunute säilmete tuvastamine - eeldab võrdlusmaterjali olemasolu, mis pärineb veresugulastelt c) pärilike haiguste eelsoodumuse tuvastamine - vaja on teada spetsiifilisi nukleotiidjärjestusi, millel põhineb haigusrisk; uuritavalt isikult DNA proovi, mida kordistatakse (polümeraasi ahelreaktsioon) ja võrreldakse analüüsitava fragmendiga. Kui uuritaval isikul on vastav nukleotiidijärjestus, esineb ka vastav haigusrisk. 6. Modelleerimine loomkatsetel a) leida loomi, mis kannatavad samade pärilike haiguste all, mis inimestel on. Nt verehüübimatus hobustel ja koertel; hamstrid, merisead põevad II tüüpi diabeeti. b) transgeensete katseloomade valmistamine, mille baasil saab uurida pärilikke ja mittepärilikke haigusi
3) Nõuab vähe uuritavat materjali 4) Annab kiire vastuse 5) On lihtne analüüsida (töökindel) 6) Tavaliselt uuritavaks materjaliks veri (nabaväädist) V DNA-analüüsid: 1) Isade ja emade tuvastamine 2) Hukkunute säilmete tuvastamine 3) Pärilike haiguste eelsoodumuste tuvastamine: a. On vaja teada spetsiifilisi nukleotiidijärjestusi, millel põhineb haigusrisk b. Vaja uuritavalt isikult DNA proovi c. Seda DNA-proovi kordistatakse polümeraasi ahelreakstiooniga ja võrreldakse analüüsitava fragmendiga. Kui selgub, et uuritaval isikul vastav nukleotiidijärjestus on, siis esineb ka haigusrisk VI Modelleerimine loomkatsetel: 1) Leida loomi, kes kannatavad samade pärilike haiguste all nagu inimesed 2) Transgeensete katseloomade valmistamine, mille baasil saab uurida pärilikke ja mittepärilikke haigusi Inimese pärilikud puuded: 1) Genoommutatsioonid: Autosoomidega 13
St, et igas koodis (tõeväärtustabelis igas reas) on ainult üks 1. 2.7. Koodimuundur Teisendab ühe koodi teiseks nende koodide vahel kehtivate teisendusreeglite järgi. 3 3. Enamkasutatavad järjestiskeemid (80-124) 3.1. Järjestikskeemide sünkroniseerimine Taktgeneraatorist tulevad täisnurksed impulsid, mida kasut kogu arvuti sünkroniseerimiseks. Vajadusel jagatakse või kordistatakse taktsagedust süsteemi osa komponentides olenevalt nende töökiirusest. Mäluga järjestikskeemide juures on võimalik juhtida ümberlülitumise aega sünkroniseerimisega. Sünkroniseerimiseks kasut taktsignaali juures nelja sündmust: kõrge potentsiaal, madal potentsiaal, esifront ja tagafront. Viimased määravad, millal toimub mäluga elemendi ümberlülitumine sisendie väärtuste järgi.
annaabi.ee 
