Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Mina isiklikult eelistan suhelda horisontaalsel viisil,vastavalt minu ametikohale kohaste ning samal joonel olevate kaaskolleegidega. Ametliku suhtlemise üks alaliike on ka vertikaalne suhtlemine,mida ma võimalikult palju pigem väldin. Minu kogemuste põhjal on see tekitanud pigem pingeid, millest räägin kokkuvõtvalt konfliktide alapunktis. Suhtlemine on väga vajalik organisatsioonile kuna selle kaudu kordineeritakse kogu tegevust. Väga tähtis on partnelussuhe organisatsioonis,mis tähendab kahepoolset võrdsust. Samuti on tavaelus väga tähtis oma teist poolt näha ning tähele panna. Seda suhet tahan iseloomustada järgmiste tunnuste kaudu ning seetõttu katsun need lahtikirjutada läbi oma nägemuse: Kumbki pool pole tähtsam- see tähendab,et kumbki osapool ei tohi olla isekas ja endast niivõrd heal arvamus, et see õõnestaks Teise osapoole enesekindlust. Ma pean olema julge
alamsüsteemidest) Küberneetika ja süsteemiteooria. Süsteem on tervik(ei saa mõista üksisosade kaupa) Otsustamine, kommunikatsioon, tasakaalustus...Avatud hajussüsteem Juhtimisprotsess(H. Fayoli funktsioonid) 1.) Planeerimine(eesmärgid ja teed nende saavutamiseks) 2.) Organiseerimine(inimeste paigutamine, neile kohustuste, õiguste ja vastutuse andmine) 3.) Eestvedamine(alluvate juhtimine ja juhendamine) 4.) Kontroll(tulemuste mõõtmine) Kõiki neid kordineeritakse omavahel Süsteem: omavahel seotud objektide ja subjektide kogum Suletud süsteem: Sisemine tasakaal koos entroopia kasvuga S > 0 (protsess on raskesti pööratav ilma väliskeskkonna sekkumiseta) Avatud süsteem(jaguneb ka hajussüsteem): Sisemisest tasakaalust väljas olek, entroopia võib väheneda S 0 (protsess on sisemiselt pööratav) Homöostaas süsteemisisene iseenese regulatsiooni mehhanism. Süsteemi dünaamiline stabiilsus(võnkumine
inimene ei püüagi kui nad saavutada on täpselt ebareaalseid formuleeritud, eesmärke. kui nad on teatavaks tehtud täitjale kui nende täitmist motiveeritakse ja kordineeritakse. 4) eesmärgid peavad hõlmama kõiki tähtsamaid alasid ja toetama üksteist Väliskeskkonna analüüs ja hindamine peab andma vastuse küsimustele 1) Milline on ettevõtte positsioon keskkonnas 2) Millist positsiooni me sooviksime omada 3) Mida me peaksime tegema uue positsiooni saavutamiseks analüüsida tuleks väliskeskkonna tegurite kaupa: 1. rahvusvaheline olukord 2. majanduslik olukord maailmas, riigis, regioonis jne. 3. poliitika 4. turud, kus kaupa müüakse 5
annaabi.ee 
