kiiremini - Võrdluseks liiguvad geelil ka standardsed pikkusmarkerid, mille pikkus, nukleotiidide hulk on teada - Kasutatakse ainult DNA-ahelale seonduvat fluorestseeruvat värvi, mis võimaldab neid elektroforeesijärgselt detekteerida - Eri pikkusega DNA lõikudse kogumikele vastavad kriipsukesed geelil või sellest tehtud pildid Kordamisküsimused 1. Põhikursuses õpitud molekulaargeneetika kordavalt – replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Nende protsesside mõisted, toimumiskohad rakus, ensüümid, toimumiskäigud. - Translaktsioon: RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevalt ribosoomidel: RNAlt valk. Vajalikud tingimused: ribosoomid, mRNA, tRNA, aminohapped, energia (ATP), ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks tRNAga ja peptiidahela sünteesiks. mRNA primaarstruktuur määrab
1. Põhikursuses õpitud molekulaargeneetika kordavalt – replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Nende protsesside mõisted, toimumiskohad rakus, ensüümid, toimumiskäigud. (vt esitlusi Translatsioon ja Transkriptsioon) REPLIKATSIOON- kromosoomide koostisaine DNA kahekordistumine. Saadakse ühest DNA molekulist kaks identse järjestusega DNA molekuli. (protsess eelneb raku jagunemisele nt mitoosile). Viib läbi ensüüm DNA-polümeraas. ● TOIMUB: eeltuumsetel tsütoplasmas; päristuumsetel rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides. ● KOMPLEMENTAARSUS: A=T; G=C ● DNA-polümeraas keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja kummagi esialgse ahela kõrvale sünteesib uue ahela. TRANSKRIPTSIOON- DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. Tuumas.Viib läbi ensüüm RNA- polümeraas. ● ETAPID: 1) lisandub RNA-polümeraas; 2) RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga; ...
Funktsioonid Õpilane: Jada Funktsioonid I y = ax + b , 1) selgitab funktsiooni mõistet ja ülesanded Arvjadad. üldtähist ning funktsiooni loodusainetes. y = ax 2 + bx + c , uurimisega seonduvaid mõisteid; a 2) kirjeldab graafiliselt esitatud y= x (kordavalt). funktsiooni omadusi; skitseerib Funktsiooni mõiste graafikuid ning joonestab neid ja üldtähis. arvutiprogrammidega; Funktsiooni 3) selgitab pöördfunktsiooni esitusviisid. mõistet, leiab lihtsama funktsiooni Funktsiooni pöördfunktsiooni ning skitseerib määramis- ja või joonestab vastavad graafikud; muutumispiirkond
Üks lihtsamaid strateegiaid on kordamine ja harjutamine. St sama infoga korduv kokkupuude. Kokku võib puutuda mehhaaniliselt ehk ise midagi ei tee selleks, õpetaja käsib korrata. Laps ise ei tee seda nii. Ta ka ei mõtesta seda infot eriti, lihtsat kordame ja jääb meelde. See on oluline, et mehhaaniliselt info kordamisel mõtestamist ei toimu, lihtsalt puutume infoga pidevalt kokku. Kordamist kui strateegiat – üks esimene strateegia, lapsed avastavad selle, et kui kordavalt infoga kokku puutub, jääb see info meelde ja laps hakkab ise ka seda strateegiat kasutama. Harjutamine – tuleb mingit tegevust korduvalt teha, et see kenasti mällu jääks. ÜÕR on iseloomulik et kordamine ja harjutamine ei ole tõhus, võtab kaua aega, lapsed ei avasta sama kiiresti kui teised lapsed, et sellest on kasu. Õpetaja on see, kes kaua ja kaua suunab seda kordamist ja harjutamist. Laps oskab seda strateegiat
annaabi.ee 
