RT 1921, 70, 76. 8. juunil 1921 · Seadus maade võõrandamise kohta Tartu sadama raudteeharu ehitamiseks. RT 1921, 48, 45. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 82. · Seadus Tartu sadama raudteeharu ehitamise kohta. RT 1921, 48, 46. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 81. · Määrus haridusministeeriumile nelja miljoni (Mk 4.000.000) suuruses krediidi lubamise kohta Tallinna poeglaste gümnaasiumi maneeshi hoone kordaseadmise kuludeks. RT 1921, 48, 47. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 83. · Määrus Rein Vilms'ile tasuta hoonete ehitamiseks tarvismineva ehitusmaterjaali andmise kohta. RT 1921, 48, 48. Kinnitatud Riigikogu poolt 21. juulil 1921. RT 1921, 70, 77. · Seadus tolliseadustiku täiendamise ja muutmise kohta. RT 1921, 49/50, 49. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 84.
A. Krusenstern loobus retke juhtimisest tõsise silmahaiguse tõttu ning soovitas sellele kohale F. Bellingshausenit. Krusenstern aitas Bellingshausenit ka ekspeditsiooni praktilisel ettevalmistamisel. Ekspeditsiooni väljasõit pidi toimuma1819 a. juuli algul, F. Bellingshausenile jäi ettevalmistuseks üpris vähe aega. Tõsi küll, Lõunamere-ekspeditsiooni teise laeva “Mirnõi” komandör leitnant Mihhail Petrovits Lazarev määrati ametisse juba märtsis, kusjuures ta sai ka laevade kordaseadmise ülesande. Lõunamere – ekspeditsioon väljus Kroonlinnast 4. juulil 1819. aastal, tänu F. Bellingshauseni ja teiste meresõiduentusiastide energilistele pingutustele. Retke raskendavaks asjaoluks ähvardas kujuneda see, et “Mirnõi” oli tunduvalt aeglasema käiguga kui “Vostok” ja ekspeditsiooniliikmete hulgast jäid välja ka kogenud loodusteadlased, mis Bellingshausenit sügavalt kurvastas. Seega kaotas ta lootuse teha loodusteaduslikke avastusi
raudpuur, kolmteist-kümmend sol'i. Koleftiste peoks kuninga käsul teha lastud ja kohale toimetatud ülalmainitud läänihärra neli vapisilti, mida ümbritsevad roosipärjad, kuus naela. Kaks uut varrukat kuninga vanale kuuele, kakskümmend sol'i. Karp rasva kuninga saabaste määrimiseks, viisteistkümmend teenarit. Lauda ehitamine kuninga mustade sigade jaoks, kolmkümmend Pariisi naela. Hulga latrite, laudade, tõsteuste kordaseadmise eest 420 Saint-Pauli lossi lõvideruumis, kakskümmend kaks naela.» «Need elukad pole just odavad,» ütles LouisXI. «ükskõik, säärane luksus kõlbab kuningale! Seal on üks suur ruske lõvi, keda ma armastan ta toredate maneeride pärast. Kas te, meister Willem, olete teda näinud? Valitsejail peab niisuguseid imetlemisväärseid loomi olema. Meil, kuningail, peavad koerteks olema lõvid, kassideks tiigrid. Suurus sobib kroomitud peadele
annaabi.ee 
