Teadmiste kontrollimise tunnid. 15. Tunni ülesehitus, tunniosad. Mida need osad tähendavad? Tund jaotatakse kolmeks osaks: 1. Häälestamine; - toimub tavaliselt tunni eesmärkide püstitamine, tingimuste kindlustamine nende eesmärkide täitmiseks, töise õhkkonna loomine, õppetegevuse motiivide selgitamine 2. Õppimine; Õppimine sisaldab vastavalt tunnitüübile erinevaid osi. Koduse töö kontroll kombineeritud, uue materjali ja kinnistamis-kordamistunnis. Eelnevalt õpitu kordamine kombineeritud ja uue materjali tunnis. Uue materjali esitamine kombineeritud ja uue materjali tunnis. Materjalist arusaamise kohta tagasiside ehk peegeldumine kombineeritud ja uue materjali tunnis. Esmane uue materjali kinnistamine uue materjali tunnis. Harjutamine ja kinnistamine kombineeritud ja kinnistamistunnis. Õpilaste teadmiste kontroll ja hindamine kombineeritud ja kontrolltunnis.
paremini meelde jääks. Kui kõiki harjutusi teha ei oska, ära muretse. Küsi teiste või õpetaja käest. Äärmise laiskuse puhul on andestatav ka harjutuste teiste pealt maha kirjutamine. Ka nii jääb midagi meelde. 5. Kasuta kordamispunkte (või -küsimusi). Saad hea ülevaate sellest, mis on selge ja mis vajab ülekordamist. Lood hea süsteemi oma teadmistest ning kui vaja, oskad õpetaja käest küsida just seda, mida on tarvis üle seletada. Ja kindlasti palu kordamistunnis õpetajal uuesti rääkida sellest, mis veel hägune. 6. Oska vastata õpiku peatükkide lõpus olevatele küsimustele. See on juba kolmveerand võitu! Õpetaja koostatud küsimused on tihti väga sarnased nendega. Kõige parem on küsimustele kirjalikult vastata, nii jääb päris palju sellest meelde ka. 7. Ära jäta õppimist viimasele õhtule, ööle või vahetunnile. Tunni alguse kordamisajale ära looda üldse. Siis oled veidi närvis ja meelde ei jää miskit