Kordamiskiisimused agrokeemias 1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4. Fosfor ja tema tr...
Kordamiskiisimused agrokeemias 1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4. Fosfor ja tema transformats...
ligiliihedased. Kokkuv6ttes vdib 6elda, et minu ja grupi sooritatud tiheduste m2i?iramise katsete tulemused langevad kokku ning suuresti sarnanevad nad ka kirjanduses viilja toodud vii[rtustega. Kuigi esinevad grupi andmetes mdningasi anomaaliaid, kuid need on suure tSeniiosusega, valesti arvutisse triikitud, kas siis valede komakohtade v6i arvudega. Seega erinevad keskmised tihedused veidi kirjanduses leiduvateg4 kuid see ei ole siiski pdhjuseks katseid eba6nnestunuiks lugeda. 7. Kordamiskiisimused l. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Materjalide tihedusi ja poorsust on vaja teada, et arvestada milliseid materjale sobib kasutada vastavates tingimustes (kas siis 6ues, toas, niiskuses v6i kuivuses). Kuna k6ikidel materjalidel on omadused erinevad, siis nendega tuleb suuresti ehituses arvestada, et tagada ehitisi vastupidavus ja efektiivsus. Nendest kolmest parameetrist sdltuvad ka k6ik teised materjalide omadused, nt mass. 2
..2 korda. Antud praktikumis sooritatud katsetetulemuste p6hjal ei ole vdimalik l6plikult hinnata antud killustiku kasutamist betoonis, kuna iiht viiga olulist aspekti me ei miiiiranud. Nimelt tolmu- ja savisisaldus on killustiku koostises normeeritud. Peenosiste (alla 0,063 mm) maksimaalne sisaldus jiimetiiitematerjalis v6ib olla I - 4,5yo. Samas mdned nZiitajad ei olnud ka normidele tiiielikult vastavad, mis on m?i?iravad betoonis kasutamiseks. 9. Kordamiskiisimused l. Milliste nciitajate alusel valitalcse killustik betooniks? . Tolmu ja savisisaldus peab jiiiima 1 - 3olo sisse r Tiiitematerjali terade suurima ja v?iikseima l2ibim66du suhe D / d > 1,4 . Killustiku peensusmooduli viiiirtus on tavaliselt 6,5...8,5 I Mida suurem puistetihedus, seda suurem betooni tugevus (1250 - 1400 kg/m3) ! Ndeljate ja plaatjate terade hulk peab j[iima 15 - 50 %
:rr1()r[]anl s- --roibolla loomad vette sattrinud soolakristallist eemale, mahtuda. Seetottu ei saagi tikski elu omaduste - >el1e kiii- silmviburlane liigub aga varjulisest kohast heisti loetelu olla ammendav ja k6ikeh6lmar,. - ,- i alisehi- - , ::' L. ri tseva : trganlsm Kordamiskiisimused - .ist palju- ..-l on eri 1. Mida uurib bioloogia? -. tllub see 2. Millised elu omadused on rakul? ..' t pool t 3. Kuidas viiljendub eluslooduse k6rge organiseerituse tase? - ,r.,. 1.4.). 4. Miks v6ib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks? :. arlganiSmi 5. Milline tdhtsus on organismi aine- ja energiavahetusel? :r ruse koigil 5
annaabi.ee 
