Pildid, mis võivad õpilasi sisemiselt liigutada, võimaldavad neil ka tunnete tasandil maailma mitmekesistesse nähtustesse süveneda ning neid vähehaaval mõisteliselt ja abstraktselt määratleda. Kesk- ja vanemas astmes aitavad tööõpetus ning kutse- ja sotsiaalpraktika kaasa praktilisele orienteerumisele elus. 3.3 Elav õpetamine teeb õpetajast autoriteedi Rahulolu läbiviidud õppetunniga ei tohiks õpetajat sama tunni edaspidise kordamiseni viia - nii arvas Rudolf Steiner, waldorfkooli ja selle aluseks oleva inimõpetuse rajaja. Sest see, kes elus orienteerub, on pidevas muutumises. Algkooliõpetaja loomulik autoriteet põhineb 6 õppetöö sisu elaval kujutamisel. Sõna ,,autoriteet" tekitab ikka ja jälle arusaamatusi, kui seda eksikombel ,,autoritaarsusega" seostada. Ehtne autoriteet tekib ainult õpetaja ja õpilase vahelisest usaldussuhtest
märgatavalt. Vahetult enne 1970-ndaid aastaid jõudsid noorte arvestuses vabariigi tippu Mati Ummer kolmikhüppes ja Mait Kivine kaugus- ja kolmikhüppes. Väledaim sprinter oli tol perioodil Uhur Kuningas. 1970. aastal valmis Türil uus keskkool ja esimesed kergejõustikugrupid võttis oma hoole alla Leonhard Soom, kes siiani kergejõustikutreenerina kogu vabariigis tuntud on. Tema esimestest õpilastest jõudis Toomas Villems 1972. aastal vabariikliku rekordi kordamiseni 60 meetri jooksus. Väga paljud noored jõudsid olla edukad ka täiskasvanute klassis. Vabariigi koondise dressi on tõmmanud selga naistest Hilje Uudemets, Emmi Junolainen, Anne Sookael-Mägi, Hilje Eerik-Pakkanen, Pille Tõnissoo, Ester Kärner- Laumets, Piia Luksepp, Tiina Beljaeva. Veelgi enamat suutis Deivi Jäärats-Sadeiko, kes jõudis koguni NSV Liidu noortekoondisse. Leonhard Soomi üks andekamaid kasvandikke on kindlasti Rutti Luksepp, Eesti kergejõustikukoondise raudvara. Rutti
lapse abil. Seeläbi üritatakse tekitada pseudoläheduse tunnet. Selleks on 2 teed: a. Halbuse abil – vanemad kuulutavad lapse halvaks ja tegelevad koos lapse halbusega. Kuna laps tunneb seda pinget, siis tihti laps alateadvuslikult/endale teadvustama teeb midagi halb. Vanemad ühinevad, mida laps tajub (pseudoläheduse tunne vanematel), mis viib käitumise kordamiseni iga kord, kui pinge perekonnas läheb väga tugevaks. Mida harjunumaks vanemad lapse pahasusega saavad, seda hullemaid asju laps ette võtab, et saada vanemate reageeringuid. Vanematele on seda last tarvis oma pingete salgamiseks selleks, et tegeleda lapse probleemidega. b. Haiguse abil – laps võib kogeda, et vanemad ühinevad ja tekib pseudolähedus haiguse tõttu,
annaabi.ee 
