8.1 Tootevalik Saku toodab erinevaid õlle sortimente, teisi alkoholseid jooke ning ka vett ja karastusjooke. Kõige uuemad õlled on Tuborg ja Saku on Ice Black. Teisteks alkohoolseteks jookideks on siidrid Kiss ja Long Drinkid ZIP. Karastus joogid ja veed on Battery, Saku Kali, Vichy. 8.2 Panus ühiskonda Eesti õlleturu liidrina on Saku Õlletehase jaoks tähtis anda oma panus Eesti ühiskonna arengusse, toetades sporti ja kultuuri ning aidates kaasa meie rahvuslike ettevõtmiste kordaminekule. Saku Õlletehasel on pikaajaline koostöö Eesti Suusaliiduga. 9 ISIKLIK ARVAMUS VIIEST KAUBAMÄRGIST 9.1 Liviko Kuna Eesti rahvas on alkohoolseid jooke tarbinud suurtes koguste juba aastakümneid arvan, et Liviko on kindlasti üks jätkusuutlikumaid ettevõtteid Eestis. Lisaks on Liviko tooted kvaliteetsed ning ka väljanägemise peale on hoolikalt mõeldud. Kauplustes on Liviko tooted paigutatud eraldi. Kange alkohol, lahja alkohol ning mittealkohoolsed joogid on paigutatud eraldi
Liikide ümberaustamist tehakse erinevatel põhjustel. Kui Hamiltoni ja Maud saare konnal oli vaid 1 asupaik, siis nende hävimine oleks olnud väga lihtne kas mõne haiguse tõttu või põua tõttu.. Selliste ohtude vähendamiseks on kasutatud ümberasustamist 1985. aastast alates, kui 100 Maud saare konna viidi nende esialgsest asukohast 500 m kaugusele. 1997. aastal 300 Maud saare konna viidi Marlborough väinas asuvale saarele, kus imetajad puuduvad. Tänu eelnevate ümberasustamiste kordaminekule viidi 2005. aastal veel 101 konna ühele teisele saarele. Tänaseni vaadeldakse kõiki neid populatsioone. Hamiltoni konn oli väga ohustatud oma väiksel levialal ja isendite vähesuse tõttu Stephansi saarel. 70 konna on viimasel ajal viidud üle Chetwodei saarele Cooki väinas. Ümberasustamisega viiakse liike tagasi ka nende endistele asupaikadele. 2006. aastal 60 Maud saare konna viidi Karori Wildlife Sanctuary-sse, mis on 252 hektarit suur eluslooduse
Tallevilla ei panda teise villaga segi, sest sellele hakkab värv kehvemini peale ja lõng jääb kirjuks. Tallevillast kootakse ainult labakjõndu, väikeste laste kjõndu ning sukki-sokke. Lammast niites valitakse välja kõige parem seljapealne. Parem oleks, kui lammas oleks juba enne niitmist pestud. Niitmise päeval ei tehta villaga midagi. Ei pesta ega tehta ka lõngaks - muidu läheb halvasti. See on üks sedasorti kunts, mis aitab ettevõtmise kordaminekule kaasa. Pöialõnga tuleb kedrata kaks pooli, pöiast ülejäänud lõngast saab suka põlvepealse ehk ülemise valge osa kududa. Sukakirjades kasutatakse viit värvi lõnga: valget, lambamusta, madarapunast, potisinist, kollast (lehekolnõ või putkõ-õiõkolnõ) Kollane: putkeõied, kaselehed, paakspuulehed, maarjajää. Kollast annavad ka sibulakoored. Värvimine: Kõigepealt teeme kolletuse: kuumutame vee keema ning valame värvinõusse.
annaabi.ee 
