Dünaamika 10. klass Inertsus Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Keha inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta. (Inertsus aga on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks peab sellele mõjuma teatud aja jooksul mingi jõud. Mida pikem on see aeg, seda inertsem on keha.) Inerts Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et keha säilitab oma liikumiskiiruse, kui talle mõjuvate jõudude summa on null. Newtoni II seadus Newtoni 2 seadus ütleb, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a=F/m ( a= kiirendus, F=jõud, m=mass) F=am KUI KEHALE MÕJUB MITU JÕUDU, LEITAKSE NENDE JÕUDUDE SUMMA EHK RESUTANT Newtoni III seadusetus Kaks keh...
Selle ühe ühiku kannatuse otsa peaks panema ühe kordaja (1: 1 x k1). Esimene kordaja on vahelejäämise tõenäosus. Aga ka sellest ei saa tegelikult piisata, sest kui võtta tavalist kuritegelikku käitumist, siis otsustamise juures ollakse situatsioonis, et mida kaugemal olevate sündmuste arvestamisega tegemist on, seda väiksema ja vähem tähtsama me neid oma ratsionaalses arvestuses arvesse võtame. Seega peaks esimesele kordajale juurde panema teise kordaja (1: 1 x k1 x k2 ), mis näitab siis, kui palju on ajaline distants otsustamise ja esialgse teo vahel olnud. Näiteks on vaja tõlkida eesti keelest inglise keelde 3 lk. Ginter pakub 50 euri 1 lk. Sellise pakkumuse juures oleks kindlasti keegi, kes teeks ära asja. Stiimul on olemas. Ginter ütleb aga siis, et hind jääb paika, aga et maksta saab aasta lõpus. Siis on asi vähem ahvatlev. Ja siis läheb jutt, et maksab alles 3 aasta pärast
Joon.3.11.Cr3C2-30%Ni kermiste kulumiskordaja sõltuvus läbitud tee pikkusest (P=40 N, v=2,2 m/s) Nagu joon.3.11 nähtub saavutab kulumise kordaja oma püsiva väärtuse teatud teepikkuse läbimist. See on ilmselt tingitud inkubatsiooniperioodist kulumise algperioodil. Sellest nähtub ka, et usaldusväärse kordaja k väärtuse saamiseks peab läbitava tee pikkus katsetamisel olema ligikaudu 4 km. Sel juhul sissetöötamisperioodi mõju ei avalda kulumise kordajale olulist mõju. Uuriti ka Cr3C2-20% Nii kermiste molübdeeniga legeerimise mõju kermite kulumise kulutamisel suurematel koormustel (P=40 ja 180N) ja väiksematel kiirustel (v=2,2 m/s). Ainult vähese (1-5%Mo) lisamine sideainele tõstab veidi kermise kulumiskindlust (joon. 3.12). Suurema koguse molübdeeniga legeerimine (20-30%) muudab materjali hapraks, mistõttu tema kulumise kiirus suureneb. Seega selliste hõõrdetingimuste puhul Mo-ga legeerimine vähendab kulumiskindlust
annaabi.ee 
