laugas, kui raba edasi kasvab. tunduvalt soodsamad. Rabale iseloomulikud Rabamändide korp vahetub veekogud tekivad, kui raba on aeglaselt, mistõttu kasvavad vähemalt 3000 aastat vana, korbal mitmed samblikud. vähemalt ühe kilomeetrise Rabamännikus kohtab ka läbimõõduga ning lauge mustikaga sarnast sinikat, mis pinnaga sellisel moel ei jõua on suvehaljas kääbuspõõsas. kogu sademetest tulev vesi ära
Emajõeks. 2 Pärnu jõe veejõud Pärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid. Erinevatel aegadel on rajatud hulgaliselt veskipaise, puupapija kalevivabrikuid ning sadamaid, jõge mööda toimus aktiivne palgiparvetus. Teadaolev esimene pais Pärnu jõele ehitati 1680. aastal Laupa mõisas. 20.sajandi esimesl poolel olid Pärnu jõelveskipaisud Korbal, Paides, Türi-Allikul, Türil, Laupal, Rael. Üks suurejoonelisemaid ideid Pärnu jõe kasutamisel tekkis Rootsi suurvõimu ajal, mil soovitati rajada Pärnu- Viljandi Tartu veetee.Veeteed mööda oleks toimunud enamik Eesti kaudu liikuvast Venemaa (eelkõige Novgorodi ja Pihkva) transiitkaubandusest. Laevatee rajamise kavatsust tõestab 1688. aastal. Pärnu magistraadi leping jõe puhastamise kohta Pärnust kuni Viljandini
kalastikupiiri. 3 Pärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid . erinevatel aegadel on rajatud hulgaliselt veskipaise, puupapija kalevivabrikuid ning sadamaid, jõge mööda toimus aktiivne palgiparvetus. Teadaolev esimene pais Pärnu jõele ehitati 1680. aastal Laupa mõisas. 20. sajandi esimesel poolel olid Pärnu jõel veskipaisud Korbal, Paides, Türi-Allikul, Türil, Laupal, Rael, Samlikul, Kurgjal, 2 veskit Vihtras, Levil, Asvles ja 2 veskit Oorekülas. Puupapivabriku paisud olid Tori-Jõesuus (Päästalas), ehitatud Jändjas ja Suurejõel ning kalevivabriku pais Sindis. Tänapäeval on säilinud jõepaisud Tarbjas, Jändjas, Kurgjal ja Sindis. Suurejõe, Vihtra, Levi ja Oore-Virula veskipaisud on lagunenud kärestikeks. 4
Vesi, valgus, toitained, temperatuur. Ärakuivamise talumine. Sammalde kasvuperioodid. Sammalde fotosüntees. Vesi: 1 õhulõhesid pole ning puudub ka avamis ja sulgemis mehhanism. Seega palaval päeval aurab suur osa. 2 oluline on neil vett hoida, sp elavad paljud niisketel aladel või omavad kohastumusi 3 õhuveevarud on tihti piiratus ja selleks puhuks on läbikuivamine. Nad kuivavad läbi ja elutegevus peaaegu lakkab. See annab eelise kasvada tihedal korbal, kividel, sest pole vaja pinnasesse sisse uuristada vaid piisab kinnitumisest. Saavad veepiiskadest ja tolmust aineid. Samas on and ka õhusaastest väga mõjutatavad. 4 üritavad väga vett hoida sp tihe murujas kasv Nende ärakuivamise tase on liigiti erinev. Vee tagasitulekul suudavad kiirelt ainevahetuse ja fotosünteesi taastada. Gametofüüt suudab veetustumise kergemalt üle elada kii sporofüüt. SP on nad suurema osa elust gametofüüdina. Valgus
annaabi.ee 
