Tee puhul on lisaks muudele objektidele väga olulised ka projekteeritava tee trassiga ristuvad kraavid ja teed. Samuti peab plaanile kandma kõiksugused tehnovõrgud (vesi, elekter, kanalisatsioon, gaas). Mitmesuguste probleemide vältimiseks tuleks kindlasti maa-aluste trasside asukohad trassivaldajatega kooskõlastada. See teeb projekteerija ja hiljem nii geodeedi kui ka ehitajate elu lihtsamaks. Samuti väldib töö tellijal lisakulutusi lõhutud trasside korastamiseks. Projekteerimisaluse saamiseks tuleb teha välimõõtmised, et kõik objektid, mis projekteerijale huvi võiksid pakkuda, oleksid ära mõõdetud ning nende asukoht teada L- Est97 koordinaatsüsteemis. Mõõdistamisvõrk tuleks rajada nii, et kataks kogu uuritava ala ning oleks seotud riikliku võrguga. Võimalik mõõdistamisvõrk oleks tee puhul kõige otstarbekam rajada käiguna. Jaamapunktidest peaks olema võimalik vaadelda kõiki soovitud objekte. 2
kättenäitamise ja tähistmise looduses, * õue-aiamaade eraldamise kolhoosi ühismaadest. 1950.a koostati 110 valla kaarti, millele kanti kõikide maakasutuste piirid. Korrastati ligi poolte kolhooside ja sovhooside maakasutused. Teise etapina korrastati majandisisene maakasutus. Kolhoosides, kus maakasutuspiirid olid kindlustunud ja maakasutuspuudused kõrvaldatud, viidi sisse külvikorrad. Tekkinud kolhooside ning sovhoosi maakasutuste korastamiseks teostati 1949.a dets majanditevaheline maakorraldus. Üleribasuse, kiildumise, kaugmaasuse jt puuduste likvideerimiseks vahetati laialdaselt naabemaakasutajate maid. 17. Maakorraldustööd 1960.90. (lk 238) 1960.aastate alguseks olid majandite ühendamise tulemusena kujunenud välja suhteliselt suured põllumajandusettevõtted. Ligi poolte majandite maakasutus koosnes mitmest lahustükist, tootmine oli hajutatud paljudesse kohtadesse. 1961.a kuulutati välja nn