Ultraabüssaali süvikutes on põhjaloomastiku koosseis kõige liigivaesem (kokku 200-300 liiki). Üks huvitavamaid piirkondi ookeanides on korallide kasvupiirkond. Korallide kooslusi- ilusaid veealuseid "lilleaedu", kutsutakse ka ookeanite vihmametsadeks. Seda nendes valitseva mitmekesise elu pärast. Korallid katavad 1% maakera pinnast, kuid on siiski 25% merekalade kodupaigaks. Korallid on vihmametsade järel kõige produktiivsemate ökosüsteemide seas teisel kohal. Korallriffides on kõrgem CO2 sidumise võime tänu fotosünteesile (nimelt elab suur osa korallidest sümbioosis fotosünteesivate vetikatega), kõrgem lämmastiku sidumisvõime ja lubja sadestamisvõime kui ühelgi teisel ökosüsteemil. Riffe ehitavad korallid elavad vahemikus vee pind ja maksimaalselt kuni 90m sügavusel. Need korallid, mis ei ela sümbioosis vetikatega, ei vaja oma eluks valgust ning nad elutsevad ka süvavetes (mõned liigid isegi kuni 6000m sügavusel)
(Loomade elu I) Üks huvitavamaid piirkondi ookeanides on korallide kasvupiirkond. Korallide kooslusi- ilusaid veealuseid "lilleaedu", kutsutakse ka ookeanite vihmametsadeks. Seda nendes valitseva mitmekesise elu pärast. Korallid katavad 1% maakera pinnast, kuid on siiski 25% merekalade kodupaigaks. Korallid on vihmametsade järel kõige produktiivsemate ökosüsteemide seas teisel kohal. Korallriffides on kõrgem CO2 sidumise võime tänu fotosünteesile (nimelt elab suur osa korallidest sümbioosis fotosünteesivate vetikatega), kõrgem lämmastiku sidumisvõime ja lubja sadestamisvõime kui ühelgi teisel ökosüsteemil. Riffe ehitavad korallid elavad vahemikus vee pind ja maksimaalselt kuni 90m sügavusel. Need korallid, mis ei ela sümbioosis
annaabi.ee 
