Siin asub Amazonase vihmamets AMAZONASE VIHMAMETS Selle pindala on 7 000 000 km², sellest 5 000 000 km² asub Brasiilias See moodustab vähemalt 60% maailma troopilistest vihmametsadest LOOMAD Loomastik on liigirikas Suurtest imetajatest võib näha otselotte , jaaguare ja pumasid Vihmametsades elab mitut liiki ahve ja paljusid troopikalinde Leidub ka roomajaid , näiteks kaimaneid , lõgismadusid ja korallmadusid OTSELOT PUMA JAAGUAR Squirrel Monkey TOCO TOUCAN Tüüpiline vihmametsades elav loom KORALLMADU KAIMAN LÕGISMADU Manuel Deodoro da Fonseca Oli esimene president Brasiilias (25.veebruarist-23.novembrini 1891) Dilma Rousseff Brasiilia praegune president alates 1.jaanuarist 2011 Jalgpallikoondis Koondis on olnud 5 aastal maailmameister
Sisemaal savannid Brasiilia savanne kutsutakse kampodeks Mägismaa äärmises lõunaosas leidub metsaseid piirkondi, kus kasvab palju araukaariaid Lõuna-Brasiilia tasandikel levivad rohtlad Loomastik Brasiilialoomastik liigirikas Suurtest imetajatest kohtab otselotte, jaaguare, puumasid, taapireid, pekaarisid, vööloomi, rebaseid, hirvi jt. Vihmametsas elab mitut liiki ahve, troopikalinde On ka roomajaid, näiteks kaimaneid ja madusid- boasid, lõgismadusid, korallmadusid jt. Nii rannikuvetes kui sisemaa jõgedes elab palju isesuguseid kalu Kohalikud Populatsioon 202,768,562 rahvastik kujunes eri päritolu inimeste kooselus Rassid ja kultuurid on kogu aeg segunenud - rahvastik on aina ühtlustunud 10% brasiillastest on neegrid U 300 000 Brasiilia põliselanikku elab Amasoonia ürgmetsades maailma suurim katoliiklik riik Turism Teatro Amazonas Ooperimaja Manausis Salvadori rannad Rio karneval Amazonase jõgi Iguaçu kosk Lunastaja Kristus
merepõhi. Kalade eriline värvus on mõeldud ennekõike kaitseks teiste röövkalade eest. Rifikalad on miljonite aastate vältel kujunenud püsivate elutingimustega sedavõrd hästi kohastunud, et väiksemadki muutused ümbritsevas olustikus mõjuvad hukatuslikult. Mõningad kalad on näiteks: huulkalake, pikk-koon-teravoga, kirju küülikahven, korallkala, pintsettkala, ingekala. Korallrahud on eriti sobivaks paljunemiskohaks merikilpkonnadele. Leidub ka korallmadusid ja hüdralisi. Meritäht võib korallrifile vägagi ohtlik olla. Need okasnahksed ronivad mööda koralle, pritsivad seedemahlu korallidele ning söövad need siis ära. OOO Biootilistest teguritest domineerivad ennekõike konkurents ja kisklus. See tähendab, et toimub võitlus toidu pärast ning ellu jääb tugevam. Leidub ka palju liigisisest konkurentsi. Populatsiooni mõjutavad suurel määral just abiootilised tegurid: eriti vee temperatuur ja
loomadest. Leidub kirevaid loomi ja linde. Nagu näiteks hiidvöölane, anakonda, kapibaata, taapir, koritapp jne. Suurtest imetajatest kohtab otselotte, jaaguare, puumasid, pekaarisid, rebaseid, hirvi jt. Vihmametsas elab mitut liiki ahve ja kirju hulk troopikalinde. Lõuna-Ameerika eraldatuse tõttu on siin säilinud palju loomaliike, mida mujal maailmas ei leidu. On ka roomajaid, näiteks rannikuvetes kui ka sisemaa jõgedes elavaid paljkaimaneid ja madusid- boasid, lõgismadusid, korallmadusid jt. Nii suguseid kalu mis mõned on söödavad, teised jälle väga ohtlikud *Mullastik Brasiilias on suurelt osalt erralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. *Keskkonna probleemid Brasiilia on maailmas teine põlevkivi tootja Eesti järel. Seetõttu on ka keskkonna probleemid suured. Suureks probleemiks on põlevkivi kaevandamise tagajärjel tekkivad jäätmed.
Sisemaal valitsevad savannid. Brasiilia savanne kutsutakse kampodeks; seal peetakse karja. Lõuna-Brasiilia tasandikel enne Uruguayd, levivad rohtlad. Loomastik Brasiilia loomastik on samuti liigirikas. Suurtest imetajatest kohtab otselotte, jaaguare, puumasid, taapireid, pekaarisid, vööloomi, rebaseid, hirvi jt. Vihmametsas elab mitut liiki ahve ja kirju hulk troopikalinde, kellest paljusid kuskil mujal ei leidu. On ka roomajaid, näiteks kaimaneid ja madusid- boasid, lõgismadusid, korallmadusid jt. Nii rannikuvetes kui sisemaa jõgedes elab palju isesuguseid kalu; mõned liigid on söödavad, teised jälle väga ohtlikud. Majandus Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas. Brasiilia on G20, Mercosoli ja Lõuna-Ameerika Riikide Liidu asutajaliige. Ta on ka üks BRICi riikidest. Brasiilial on suured nafta- ja maagaasivarud. Ta on naftatoodangult 15. riik maailmas ja suurim etanoolitootja.
Mangopuu Kakaopuu 8 Loomad Brasiilia loomastik on samuti väga liigirikas. Suurtest imetajatest kohtab jaaguare, puumasid, taapireid, pekaarisid, vööloomi, rebaseid, hirvi jt. Vihmametsas elab mitut liiki ahve ja kirju hulk troopikalinde, kellest paljusid kuskil mujal ei leidu. On ka roomajaid, näiteks kaimaneid ja madusid- boasid, lõgismadusid, korallmadusid jt. Nii rannikuvetes kui sisemaa jõgedes elab palju isesuguseid kalu; mõned liigid on söödavad, teised jälle väga ohtlikud. Inimesed kasvatavad veel ka veiseid , sigu jms. Puuma 9 Kliima Brasiilias on troopiline passaatkliima. Seal eristatakse kahte aastaaega üks on kuiv ja teine võrdlemisi niiske. Aastas langeb Brasiilias sademeid 1000 kuni 2000 mm (olenevalt asukohast)
Mägismaa äärmises lõunaosas leidub jälle metsaseid piirkondi, kus kasvab palju araukaariaid. Lõuna-Brasiilia tasandikel enne Uruguayd, levivad rohtlad. Brasiilia loomastik on samuti liigirikas. Suurtest imetajatest kohtab otselotte, jaaguare, puumasid, vööloomi, rebaseid, hirvi jt. Vihmametsas elab mitut liiki ahve ja troopikalinde, kellest paljusid kuskil mujal ei leidu. On ka roomajaid, näiteks kaimaneid ja madusid- boasid, lõgismadusid, korallmadusid jt. Nii rannikuvetes kui sisemaa jõgedes elab palju isesuguseid kalu; mõned liigid on söödavad, teised jälle väga ohtlikud. Taimestik ja loomastik:http://www.annaabi.ee/Brasiilia-asukoht-mullastik-loomastik-ja- rahvastik-m26487.html Taimestik:http://www.annaabi.ee/Brasiilia-referaat-m66923.html 1.7 Rahvastik Brasiilias elab ligikaudu 132 miljonit inimest ning on rahvaarvult 5. Riik maailmas. Ühel ruutkilomeetril elab umbes 22 inimest
annaabi.ee 
