Mitte, et ma oleks nüüd see Jumal, ma olen siiski edasi mina ise, aga minus on see Jõud. Ja see Jõud paneb mind tegema ja nägema asju, mida ilmalikud ei näe või ei tee. Konkreetselt Kristlus on usk, kus Jumal õpetab inimesi armastama. Ja tänu sellele armastuse Jõu'le olen mina igati rohkem armastav ja andestav inimene kõigi ennast ümbritsevate elusolendite vastu. Ja ma leian, et vaatamata kõigile käskudele, keeldudele ja muudele sellistele soovitustele mis piiblites või koraanides kirjas on, üritavad kõik usud meid õpetada armastama. Kes siis riigi valitsejat, kes loodust, kes ligimesi või muud sellist. Ahjaa...ja no omaette teema on muidugi see, et usklik TEAB, et Jumal on olemas, aga seda ei oska ma veel seletada, sest praegu ma vaid usun, et see on nii, aga ma ei tea kas Ta on olemas. Appi, see kõik on nii lihtne, aga ometigi nii raske. Raske on seda kergeks seletada, sest uskumine on nii raske, sest ta on ettekujuteldamatult lihtne.
saladus, et seda saada, tuleb kuuluda mingisugusesse sekti või gruppi. Hermeetiline teadmine,tekstid,kunstid on need, mida ise lahti ei saa siit tekkis metafoor. · Eksegeetika tekstide tõlgendamisega tegeletakse siis,kui need tekstid on tähtsad. Kõikides kultuurides pole tähtsamat teost kui pühakiri ja paljudes kultuurides on spetsiaalsed preestrid, kes tegelevad pühakirja tõlgendamisega. (piiblis on kommentaarid lõpus, aga koraanides on kommentaarid ja veelkord nende kommentaarid ja siis on veel üks läbiv kommentaar nende kahe kommentaari tüübi kohta.) eksegees on pühakirja seletamine kommentaaride teel aga ka metafooriliselt kui ükskõik missuguse teksti seletamine. · Semantiline erinevus: hermeneutikas on mingisugune informatsioon suletud ja meie murrame sinna sisse, eksegeetika puhul eksleme selles suletus ruumis, ta võtab meilt käest kinni ja viib meid sealt välja.
annaabi.ee 
