A. Erlemanni väljaanne sisaldas noodiõpetust, seletusi harmoonia, pillide ja kompositsiooni kohta jne. Võib pidada juba muusikakäsiraamatuks2. Kuidas iseloomustasid saksa päritolu kultuuritegelased kirikulaulu olukorda Eestimaal? Et kirikulaul on moonutatud ja halva tasemega. Koraale lauldakse vigaselt. 3. Iseloomusta maarahva hulgas tekkinud vaimuliku rahvaviisi laulmise traditsiooni. Püüe saksapäraseid koraaliviise suurepärasemaks muuta. Laulda koraalitekste rahvaluulepäraselt. 1. Iseloomusta 19.sajandi eesti linnade muusikaelu. Elav ja mitmekülgne. Koolikooride heatasemeline esinemine. Esitati küllalt keerukaid teoseid.2. Kuidas nimetati baltisaksa lauluseltside kaudu levivat uut ilmalikku laulustiili? Liedertafel3. Missugune võis olla muusikaelu Eesti suuremates linnades võrreldes Euroopa suurlinnadega? Käisid nimekad külalissolistid
2) Kuidas iseloomustasid saksa päritolu kultuuritegelased kirikulaulu olukorda Eestimaal? V: Sakslased kurtsid et kirikulaul oli moonutatud ja halva tasemega. Sakslase kõrvale tundud, et eestlased laulavad koraale vigaselt ja moonutatult, st mitte nii, nagu sakslased laulaksid. 3) Iseloomusta maarahva hulgas tekkinud vaimuliku rahvaviisi laulmise traditsiooni. V: Maarahva hulgas oli tekkinud vaimuliku rahvalaulu traditsioon püüe saksapäraseid koraaliviise suupärasemaks laulda. Koraalitekste lauldi rahvalaulupäraselt, improviseerides. Küsimused lk 41 1) Iseloomusta 19. sajandi eesti linnade muusikaelu. V: Linnade muusikaelu oli elav ja mitmekülgne. Üle Eesti on teateid koolikooride heatasemelise esinemise kohta. Esitati küllalt keerukaid teoseid Haydni, Mozarti jt loomingust. Tallinnas kõlas 19. sajandi jooksul peaaegu kogu Lääne-Euroopa ooperite paremik, esitajaiks nii rändtrupid kui ka kohalikud baltisakslastest asjaarmastajad. Viljeleti ka
annaabi.ee 
