Protsess algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga (elussünnitajatel), koorumisega (lindudel) või eo moodustumisega seemnes (taimedel). · Postembrüogenees-lootejärgne areng · Viljastumine- on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks[1]. Viljastumisel toimub enamasti kahe isendi (hrl samast liigist) sugurakkude ehk gameetide liitumine (kopuleerumine) ja seeläbi ka nende genoomide ühinemine · Ontogenees- Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust (partenogeneesi korral viljastamata munarakust)) küpsuseni (teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani). Ontogeneesi alusprotsessid on diferentseerumine ja morfogenees. · Ovogenees- munaraku areng · Spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist spermini
Öine pollutsioon magamise ajal tekkiv tahtmatu seemnepurse. Erektsioon puhul peenis kõvastub ja pikeneb. See juhtub tavaliselt meestega, kui nad mõtlevad romantilistele või seksuaalsetele asjadele või nad on seksuaalselt erutatud. Viljastumine - (ehk fertilisatsioon ehk süngaamia) on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks. Viljastumisel toimub enamasti kahe isendi sugurakkude ehk gameetide liitumine (kopuleerumine) ja seeläbi ka nende genoomide ühinemine. Abort embrüo või loote iseeneslik väljumine või tehislik väljutamine emakast enne sündi, mille tagajärjel katkeb rasedus. Suguhormoonid - sugunäärmete nõre, mida toodavad naistel munasarjad ja meestel munandid ning mis mõjutavad sugutunnuste arengut. Testosteroon peamine meessuguhormoon, mis keemiliselt olemuselt kuulub steroidide hulka. Östrogeen (ehk folliikulihormoonid ehk östrogeensed hormoonid) on põhilised
munajuhasse. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.esineb bakteritel, protistidel,seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks[1]. Viljastumisel toimub enamasti kahe isendi (hrl samast liigist) sugurakkude ehk gameetide liitumine (kopuleerumine) ja seeläbi ka nende genoomide ühinemine. Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul. Hermafrodiit on mõlemasooline olend. Kehasisene viljastumine: Imetajad, linnud, roomajad, putukad Sugurakkude arv väike Viljastumise tõenäosus suur Viljastumise keskkonnaks emaslooma keha
hoida oma partneril. Tänaseks on paariväliste kopulatsioonide esinemine tõestatud praktiliselt kõigis monogaamsetes loomataksonites. Uurimine on aga kergitanud rea järgmisi küsimusi. Praegu püüavad teadlased teada saada, (a) miks on liikide vahel nii suured erinevused, (b) millist rolli ikkagi mängib paariväliste paarumiste puhul emane, st kas ta ise aktiivselt otsib partnereid väljastpoolt oma sotsiaalset paari või on pealetükkivate isastega kopuleerumine talle lihtsalt odavam kui neile vastu panna, (c) millised füsioloogilised mehhanismid garanteerivad viimasena kopuleerunud isaspartnerite suurema edu, jne. Kuigi uuringud on momendil alles tulipunktis ja lõplikke vastuseid ei ole peaaegu ühelegi küsimusele, võib alljärgnevalt loetleda mõnesid osalt toetust leidnud hüpoteese, mis seletavad paariväliste kopulatsioonide esinemist lähtuvalt nii emaste kui isaste huvidest. Emastel võivad paarivälised kopulatsioonid
annaabi.ee 
