sünnitab keelekasutajas kõnealune keeleelement ja mis mingil viisil iseloomustab kõiki antud märgi referente konventsionaalsed normid e. konventsionaalsed süntagmad- sõnad esinevad oma normaalses põhitähenduses, konventsionaalsus aga tähendab seda, et paljude põhimõtteliselt võimalike kombinatsioonide seast valitakse miski üks ja kindel konventsioon- kokkulepe konvergents- teineteisest sõltumatu paralleelareng kood- süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused kopulatiivsed liitsõnad- sõna osad on samaväärsed korrelatsioonikimp- sama fonoloogiline vastandus kordub mitmes foneemipaaris, eriti sama loomuliku rühma sees kreoolid- emakeeleks muutunud segakeeled kvantor- hulga väljendaja kõneaktide teooria- selle kohaselt on keeleliste nähtuste tõlgendamisel kõige tähtsam võtta arvesse kõneleja eesmärke käändegrammatikateooria- selle järgi on iga lause tuumaks mingit protsessi või seisundit
Kordamisküsimused. Keeleteaduse alused, 1. pool 1. Loomuliku inimkeele tunnusjooni. Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest...
annaabi.ee 
