aastal. maalingud olid kolmandas kihis; ühe seinamaali on ära lõhkunud uks · Mõis on külastajatele avatud; Suure-Kõpu mõisa park · Puud olid rühmitatud võra ja värvi järgi: kuusk-tamm-pärn, kuusk-tamm, pärn-tamm, vaher-tamm okaspuude kasutamine ei olnud tegelikult eesti pargiarhitektuuris tavapärane · Kunagi kasvanud haruldased liigid ei ole säilinud · Suuremad kujundustööd 1870-1875 http://eestielu.delfi.ee/viljandimaa/elu/fotod-kopu-vald-on-aastatega-loonu d-laikima-uhke-moisa?id=66499600#!dgs=dgsee-113608:0SqlUtOPql78n2MeCKVQW
" Vanake taandus, kuid tuli kohe jälle tagasi, tuues Zarathustrale leiba ja viina. ,,Paha on siinne ümbrus näljaseile," ütles ta, «see¬pärast elangi siin. Loom ja inimene tulevad siia mu üksiklase juurde. Aga käsi ka oma kaaslasel süüa ja juua, ta on väsinum kui sina." Zarathustra kostis: ,,Surnud on mu kaaslane, vaevalt küll saan ta seks nõusse." ,,See ei puutu minusse," urises vanake; ,,kes minu uksele kopu¬tab, peab ka võtma, mis talle pakun. Sööge ja olge terved!"- Pärast seda Zarathustra kõndis jälle kaks tundi, usaldades teed ja tähtede valgust: sest ta oli harjunud käima öösiti ja armastas vaadata palgesse kõigele magavale. Aga kui hahetas hommik, leidis Zarathustra end suures metsas ega näinud enam kuski teed. Siis pani ta korjuse oma päitsisse õõnsa puu sisse varjule - sest ta tahtis teda hoida huntide eest - ja heitis ise maha samblale puhkama
annaabi.ee 
