Kui rhk vatsakestes letab rhuarterites, avanevad poolkuuklapid ja veri vljub. C)ldine ltvumine(0,4s)- Vatsakeste mahl suureneb ja rhk langeb, sulguvad poolklapid. Kui rhk vatsakestes langeb madamale kui kodades, avanevad hlmase klapid ja veri voolab vabalt kodadest vatsakestesse. 9)Milline thtsus on sdamelihasel, sdameveresoontel (prgarterid ja veenid), sdameklappidel? Sdameklapid kindlustavad vere hesuunalise liikumise. 10)Kirjelda ja joonista suurt e. keha- ja vikest e. kopsuvereringet. SUUR vereringe alagab sdame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aarti. Aardrist hargnevad arterid peenteks soonteks ja varustavd verega kiki organeid ja kudesid. Kudedest liiguvad jkained verre. Arteriaalne veri muutub venoosseks vereks, mis suundub lpuks sdame paremasse kotta. VIKESES vereringes veri liigub kopsudesse ja sealt tagasi sdamesse. Vereringe algab sdame paremast vatsakesest. 11)Kirjelda arterite, veenide ja kapillaaride ehitust, seosta seda lesannetega.
vatsakesest. Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakese sein. Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. VERERINGE Inimese organismis saab eristada kahte vereringet väikest- ehk kopsuvereringet ja suurt vereringet. Väike vereringe saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad kapillaarideks. Siin toimub difusioon , mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad veenidesse, mis ühinevad neljaks kopsuveeniks. Venoosne veri suubub südame vasakusse kotta, sealt edasi vasakusse vatsakesse - just sealt saab alguse suur vereringe
Täiskasvanuna on ta tuumata (kuna seda pole enam vaja) kaksiknõgusate ketaste kujulised rakud, mille protoplasmas on valguline värvaine hemoglobiin, mis annabki verele punase värvuse. Erütrotsüüdid on 5 organismis ühed väikseimad rakud. Nende põhiliseks ülesandeks on hapniku ja süsihappegaasi vahetus tagamine kudedes. VERERINGE TALITLUS Inimese organismis saab eristada kahte vereringet väikest- ehk kopsuvereringet ja suurt vereringet. Väike vereringe saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus
annaabi.ee 
