kiirusega, sest kasiinosõltuvus oli võtnud talt viimse kui penni. Pankrot ja soov külastada uusi kasiinosid andsid talle tõuke, minna Lääne- Euroopasse, kus ta kohtas Suslovat, kes aga ta abieluettepaneku tagasi lükkas. Mõni aeg hiljem kohtas Dostojevski aga 20-aastast Anna Grigorjevna Snitkinat, kellega ta 1867 abiellus. 1873-1881 andis Dostojevski välja igakuist ajalehte Kirjaniku Päevik, mida saatis tohutu edu. 1881. aasta 9. veebruaril aga Dostojevski suri kopsuverejooksu tagajärjel ja ta maeti Tikhvini kalmistule Aleksander Nevski Katedraali. Fjodor Dostojevski tähtsamad teosed olid: ,,Vaesed inimesed"- esikteos on kahe inimese kirjavahetusena ilma autripoolse tekstita, kujutades Peterbusi väikeametniku armetut elu. ,,Alantatud ja solvatud"- romaanis jätkus nagu ,,Vaeste inemestes", Peterburi tagahoovidesse surutud õnnetute inimeste elu kujutamine.
vanglasse Venemaal- Peeter Pauli kindlusse. Seal elas ta üle iseenda hukkamise ning talle määrati 4 aastat sunnitööd ja peale seda sõjateenistus lihtsõdurina. 4 aastat oli kirjanik Siberis, seal sündinud jubedused kajastuvad ka tema teostes. Pärast sunnitöölisena olekut teenis ta soldatina kolkalinnas. Fjodor Dostojevski uskus, et inimest võib pasta vaid puhas headus ja ohverdamine. 1881 aasta aga kirjanik suri kopsuverejooksu tõttu. Tagasitulek kirjandusse- Naases Peterburi tagasi ning hakkas innukalt tööle. Ilmusid olukirjeldused sunnitööst ,,Märkmed surnud majast,, ning ,,Alandatud ja solvatud,, ,,Kuritöö ja karistus,, on esimene Dostojevski viiest viimasest romaanist (esialgu pidi romaani nimeks tulema ,,Pihtimus,,). Vaesus tema romaanis on seotud rahamajandus probleemidega kapitalismis. See raamat on ideede ja tegelikkuse kujutamise kunstiliste vahendite poolest sügavalt uuenduslik romaan.