verevarustuseta jäänud kehapiirkonna kudede kärbumise. Kui see protsess leiab aset südamelihases, on tegemist infarktiga. See võib põhjustada südame seiskumise ja surma. -Veenidest- Veenid on suurema läbimõõduga, ent õhukeste lõtvade sidekoeliste seintega. Enamasti kulgevad nad arteritega rööbiti, mistõttu vere laineline liikumine artereis aitab kaasa vastassuunalisele liikumisele veenides. Nad jagunevad kopsuveenideks, südameveenideks ning ülemise ja alumise õõnesveeni süsteemiks. Nende ülesandeks on kehas süsihappegaasiga küllastunud vere (õõnesveenide süsteemid) ja kopsudes hapnikuga küllastunud vere (kopsuveenid) toomine südamesse. Veenides toimub vere liikumine umbes kaks korda aeglasemalt kui arterites, seda nii veenide suurema mahutavuse kui ka kauguse tõttu vasakust vatsakesest. Liikumine kiireneb lihastöö korral (veenulid surutakse kokku). Kopsuveenid (kummalgi pool kaks) väljuvad
Elundi aktiivse töö korral täituvad aga kõik kapillaarid verega, tagades nii organi parema varustatuse verega ja selle kaudu vajalike toitainete ning hapnikuga ja ka jääkainete ärajuhtimise. Selle protsessi käigus võib vere maht näiteks lihases suureneda kuni 20 korda. Ainuüksi inimese lihaskoe kapillaaride kogupikkus on umbes 100 000 km. Veenid ehk tõmbsooned Veenid on veresooned, mille ülesandeks on vere viimine vere viimine kudedest tagasi südamesse. Nad jagunevad kopsuveenideks, südameveenideks ning ülemise ja alumise õõnesveeni süsteemiks. Südameveenid viivad südames süsihappegaasiga küllastunud (venoosse) vere südame paremasse kotta. Ülemine õõnesveen, millesse suubuvad veenid peast, ülajäsemeist ja rinnakorvist, suubub südame paremasse kotta ülevalt, jämedam alumine õõnesveen, kuhu kogutakse veri kõhu, vaagna ja alajäsemete piirkonnast, aga samasse altpoolt. Veenide seinad on pehmed ja suhteliselt õhukesed
annaabi.ee 
