Tolm Puidutolmu keskmine kontsentratsioon töökeskkonna sissehingatavas õhus ei tohi ületada 2 mg/m3 kohta tööpäeva (8h) ja töönädala (40h) jooksul. Kui puitu on enne töötlemist immutatud, peitsitud, liimitud või lakitud, mõjutavad töötajaid lisaks veel ka töötlusainetes sisaldavad ohtlikud kemikaalid. Kahjulikud mõjud: - mehaaniline trauma silmade sügelus, pisaratevool, laugude punetus. - hingamisteedesse sattudes krooniline bronhiit, kopsutolmusus ehk pneumokonioos, bronhiaalastma. Kahjuliku toime vältimine - ventilatsioon ja kohtäratõmme - kaitsevahend filtriga respiraator või tolmumask. Suurtes kogustes esinev pöögi- ja tammetolm võib olla vähki esilekutsuv kui sellega puututakse kokku pikema aja vältel. Keemilised ohutegurid Organismi sattumise teed: hingamisteede kaudu - orgaanilised lahustid, mis võivad olla aju- ning närvikahjustuste, hingamisteede vaevuste põhjuseks
Tolm Puidutolmu keskmine kontsentratsioon töökeskkonna sissehingatavas õhus ei tohi ületada 2 mg/m3 kohta tööpäeva (8h) ja töönädala (40h) jooksul. Kui puitu on enne töötlemist immutatud, peitsitud, liimitud või lakitud, mõjutavad töötajaid lisaks veel ka töötlusainetes sisaldavad ohtlikud kemikaalid. Kahjulikud mõjud: - mehaaniline trauma silmade sügelus, pisaratevool, laugude punetus. - hingamisteedesse sattudes krooniline bronhiit, kopsutolmusus ehk pneumokonioos, bronhiaalastma. Kahjuliku toime vältimine - ventilatsioon ja kohtäratõmme - kaitsevahend filtriga respiraator või tolmumask. Suurtes kogustes esinev pöögi- ja tammetolm võib olla vähki esilekutsuv kui sellega puututakse kokku pikema aja vältel. Keemilised ohutegurid Organismi sattumise teed: hingamisteede kaudu - orgaanilised lahustid, mis võivad olla aju- ning närvikahjustuste, hingamisteede vaevuste põhjuseks