Sagedasemad on silikoos ja asbestoos. Silikoos esineb kaevuritel, keraamikatööstuses, skulptoritel ja kiviraiduritel. Asbesti sisaldavate materjalidega puututakse kokku peamiselt ehitustöödel. Soodustavad tegurid Pneumokonioosi soodustavad tegurid on räni-, kivisöe-, asbesti-, berülliumi-, raua-, alumiiniumi- ja puuvillatolmune keskkond ning respiraatorite puudumine nendega kokkupuutuvatel inimestel. Sümptomid Haigusnähud kujunevad välja pika aja jooksul. Kopsutolmustus põhjustab pikaajalist köha, hingeldust ja õhupuudustunnet. Mõnikord vaevusi ei esine ja kopsutolmustus leitakse juhuslikul kopsu röntgenülesvõttel. Ravivõimalused Juba tekkinud tolmustust ei saa ravida, seetõttu on oluline tolmuga kokkupuute vältimine, tekkinud tüsistuste ravi (põletike ravi antibiootikumidega, bronhilõõgastite kasutamine) ja sümptomeid leevendav ravi (rögalahtistid). Tüsistused
tööõnnetusi, et tööline ei väsiks ja töötaks pikalt ja kaua kõrge eani. See omakorda pikendab inimese tervelt elatud eluiga, mis oma korda lubaks tõsta pensionile mineku iga, mida nii paljud arenenud riigid sooviksid. Kuid see on hoopis uus teema ja seda käesolevas üllitises ei arutata. Järgnevalt aga kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid. Respiratoorsed kutsehaigused: 1) silikoos(ränitolmust põhjustatud kopsutolmustus); 2) silikoos kombineeritult kopsutuberkuloosiga; 3) asbestoos(asbestitolmust põhjustatud kopsutolmustus); 4) mesotelioom, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest; 5) pneumokonioos, mis on põhjustatud silikaattolmu sissehingamisest; 6) asbestoosi tüsistusena tekkinud kopsukasvaja; 7) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud metallitolmust; 8) kaasuv allergiline alveoliit(põhjustajaks orgaanilised tolmud);
kantserogeenidega nagu asbest, uraan, radoon, nikkel, kroom) ja hingamisreziimi rikkumine, mis on tingitud sellest, et inimene istub enamuse oma ajast kinnises ruumis ning selle tagajärjel kopse ventileeritakse puudulikult ja bronhide limaskest ei puhastu piisavalt (Loogna jt 1989). Riskifaktoriteks on ka kokkupuude kahjustatud puiduga või söetööstus (Lobotkin 2004). Kroonilised mittespetsiifilised kopsuhaigused (bronhiit, kopsupõletik, astma ja emfüseem) ning ka kopsutolmustus ehk pneumokonioos, mis tekib elukutse puhul, kus palju aastaid hingatakse sisse tootmisprotsessi käigus eralduvaid tolmuosakesi kaevurid, maavarade töötlejad) võivad osutuda taustaks vähi arenemise jaoks (Loogna jt 1989) 7 SÜMPTOMID Enamasti kõikidel juhtudel sümptomid on sarnased ning sõltuvad kasvaja tüübist, protsessi
42. Mis on LD 50 ? Lethal dose Suukaudse mürgistuse korral (mg/kg) aine kogus, mis surmab 50% katseloomadest. 43. Keemilise tolmu ohtlikkus ja toime inimorganismile Püsivus ohtlik osakeste suurusega kuni 5m Kuju ohtlik pikergune, plaadikujuline, kiuline klaas, kvarts, asbest, tekstiil Keemiline koostis tekitab kopsuvähki Allergilisus Ohtlikkus sõltub koostisest, kogusest ja osakeste suurusest. Hingamiselundite kahjustused: *pneumokonioos kopsutolmustus (tolmuosakesed kinnituvad kopsukelmele) *limaskesta põletik (trahheiit, bronhiit) Silmade kahjustused: *põletik *mehaaniline vigastus Nahakahjustused: *dermatiit, ekseem, põletikud Seedetrakti limaskesta põletik *gastriit 44. Miks on asbest ohtlik ja tema toime inimorganismile? Asbest on looduses esinevate kiuliste silikaatmineraalide üldnimetus. Asbesti sisaldavate materjalide
annaabi.ee 
