Ilmastikutingimustelt on olulisemad suvised põuad ja liigniiskus, sügise vihmasus (häirib paljudel liikidel valmistumist talveks ja tekivad ebasoodsad talvitumistingimused), lumikatte paksus, kevade algus ja pikkus, hilised öökülmad jmt. aspekt - taimekoosluse ajaline välisilme kindlal ajalõigul. Eristatakse aastaaegade (näiteks kevadaspekt) või hulgi õitsevate või -viljuvate liikide järgi (näiteks salumetsades sinilille-ülase aspekt, kevadise seaherne-kopsurohu aspekt). vääriselupaik (võtmebiotoop) on kaitset vajav ala tulundusmetsas, kus on suur tõenäosus leida ohustatud või haruldasi liike (veekogude ümbrus, kiviaiad, metsaservad, astangud jt.) põlismets - puistu, kus ökosüsteemi muutev inimmõju ja naabrusmõju on minimaalne. Puurinne on eriliigiline ja -vanuseline, põhipuude iga erineb rohkem kui 3 vanuseklassi (lehtpuud vähemalt 30 ja okaspuud vähemalt 60 aastat), erivanuselised puud on rühmiti, häiludes noored puud
parasniisketel vett läbilaskvatel huumusrikastel muldadel kui ka poolvarjulistel ja varjulistel niiskematel huumusrikastel muldadel. Kõige sagedamini kasvatatakse neid kiviktaimlas. Sobivad ka püsilillepeenra eesäärele, kalmistule ja aiavaasidesse. Ilusad koos pisikelluka, mägisibulate, aubrieetade, halli nelgi ja hariliku müürilillega. Varjutaluvamad liigid sobivad hoonete ja hekkide põhjaküljel asuvatesse peenardesse koos kopsurohu, bergeeniate, lõhnava kannikese, väikese igihalja ja priimulatega. 13. Kukehari Kukeharja perekonnas on üle 500 liigi, mis kasvavad looduslikult peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes, lõunapoolkeral leidub ainult üksikuid liike. Kukeharjad on enamasti madalad, murujad kuni poolkõrged püsikud või poolpõõsad, harvem ühe- või kaheaastased. Varred lamanduvad, tõusvad või püstised. Lehed lihakad, õied kollased, valged, roosad, punased või lillad