lõpeb pärakuga. Tal puuduvad vereringe ja hingamiselundkond.Erituselunditeks on kaks torukujulist neeru. Ta on lahksuguline. Isaslooa emasest saab eristada kõvera saba järgi. Emaslooma munetud munad ei saa inimese organismis kohe edasi areneda. Muna pea viibima õhu ja värkuse käes (2 n). Siis areneb munas vastne. Kui see satub saastunud toiduga soolde , väljub vastne. Seejärel puurib ta end kiiresti läbi sooleseina veresoonde. Siis koos verega kopsu. Vigastab kopsukudesid. Täiskasvanud liigub kopsuõõnest neelu , sealt söögitorru ja mao kaudu soolde. Siis areneb uus solge. Liike on palju , üks osa elab vees ja mullas on nii väiksed et ei näe. Mullas ja vees elavad ümarussid toituvad taimede ja loomade jäänustest. Nad on tähtsad lagundavad lülid aineringes. Teine osa ümarusse elab parasiitidena taimedes. Tuntumad on kiduussid. Kolmas osa on kohastunud enama parasiitidena loomades. Peale solkme vüib elada palju teisi parasiitseid ümerusse inimeses
2. sööbemürgid (näiteks ipriit, lewisiit) 11 Sööbemürgid kahjustavad nahka, kuid ei toimi ainult vahetu kontakti kohas. Nad imenduvad verre ja tekitavad üldise mürgituse, silma sattudes kahjustavad silma kuni nägemise kaotuseni, ja nahale tekkinud haavanditest areneb üldine sepsis 3. lämmatavad mürgid (näiteks kloor, fosgeen, difosgeen, lämmastiku oksiidid) Lämmatavad mürgid kahjustavad ainult kopsukudesid ja hingamisteid, tekitamata suuremat kahju teistele organitele. 4. üldtoimega ehk veremürgid (näiteks sinihape) Mürkaine suure kontsentratsiooni korral kannatanu kukub ja kaotab teadvuse. Tekivad krambid, algavad hingamise ja südametegevuse häired, millele järgneb kesknärvisüsteemi halvatus. Surm saabub mõsne minuti jooksul. 5. ärritava toimega mürgid (näiteks adamsiit, CS, CN, CR, DA, DC) Sellesse gruppi kuulub suhteliselt palju keemilisi ühendeid. Kõik nad
Hingamismahu hulka arvatakse ka nn surnud ruum, mille moodustab hingamisteedes olev ja gaasivahetusest mitte osavõttev õhk. Vastava õhuhulga (150-160ml) ülesandeks on alveolaarõhule kindla niiskuse ja temperatuuri kindlustamine. Surnud ruum (150ml) on õhuhulk, mida me hingame sisse ja välja, kuid mis ei võta osa gaasivahetusest. Koosneb: anatoomiline surnud ruum, alveolaarne surnud ruum. Surnud ruumi tähtsus: sissehingatav õhk soojeneb (külm õhk kahjustab kopsukudesid), sissehingatav õhk küllastatakse veeaurudega, sissehingatav õhk puhastatakse. Hingamissagedus on puhkehetkel tavaliselt 12-16 korda minutis, hingamissagedus võib puhkeolekus aeglustuda 6 korrani, kehalisel tööl aga tõusta enam kui 60 korrani minutis. Kopsude minutiventilatsioon on õhu hulk, mida inimese kopsud ühe minuti jooksul sisse- ja väljahingavad. (õhu hulk, mis käib 1min. jooksul kopsudest läbi). 21. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad.
annaabi.ee 
