hingeldust ning õhupuudust. Need on tingitud sellest, et kasvaja on sulgenud bronhi, mis varustab kopsuosa õhuga. Põletikulise röga kogunemine kasvajalise takistuse taha bronhis võib viia bronhiidi ja kopsupõletiku tekkeni, millest signaliseerib kõrgenenud kehatemperatuur (Labotkin 2002). Kui on tegemist perifeerse kasvajaga, siis sümptomeid ei pruugi tekkida pika aja jooksul. See on tingitud sellest, et kasvajal on arenemiseks palju ruumi. Kui kasvaja on sisse kasvanud kopsukelmesse või rindkereseina, kus on valutundlikud närvilõpmed, võivad tekkida valud rindkeres. Hingamispuudulikkus tekib sageli nn vähivedeliku kogunemisega kopsukelme ja 8 kopsu vahele, mis ei lase kopsul osaleda hingamisprotsessis. Iseloomulikuks protsessiks on kopsupõletiku teke kasvajakolde ümber. Raviprotseduuri järel haige seisund paraneb, kuid mõne
Varjatult –sümptomiteta või vaid väheste sümptomitega Peiteaeg – periood alates nakatumisest (haigustekitajate sissetungimisest) kuni esimeste sümptomite ilmnemiseni 3) Tuberkuloos Tuberkuloos on kroonilise kulgemisega nakkushaigus, mis levib piisknakkuse teel. Haigustekitajateks on bakterid ja nakkuskoldeks esmajoones kopsud, kuid vereringe kaudu võib nakkus levida ka teistesse elunditesse (ajukelmesse, luudesse, kuseteedesse, seedetrakti, kopsukelmesse, nahka). Haiguse kulg 4–6-nädalase peiteaja järel ilmnevad mittespetsiifilised sümptomid nagu kurnatus, isupuudus, palavik, kaalulangus ja üldine nõrkus. Kopsutuberkuloosi korral võib tekkida verise rögaga köha. Ravi Kuna tuberkuloosi tekitavad bakterid, siis ravitakse seda haigust antibiootikumidega. Lahtise tuberkuloosi korral tuleb patsient isoleerida, vältimaks teiste inimeste nakatumist. 441
annaabi.ee 
