informatsioon, mida edastavad mehhano- (aeglaselt adapteeruv, kiirelt adapteeruv, lihaskäävid ja Golgi kõõluseorgan), kemo- (perifeerne ja tsentraalne), termo- ja valusensorid. Lisaks vere keemilistele muutustele mõjutab hingamist veel termosensoreilt ning valusensoreilt ja veresoonkonna rõhusensoreilt lähtuv informatsioon. Ka mitmed hormoonid stimuleerivad kopsude ventilatsiooni. Hingamiselundite hulka kuuluvad hingamisteed ja kopsud. Kopsualveoolides püsib O2 osarõhk kõrge, kopsukapillaaridesse siseneb aga madala O2 osarõhuga venoosne veri. Süsinikdioksiidil esineb osarõhkude vastupidine diferents. Need osarõhkude diferentsid kujutavad endast O2 ja CO2 difusiooni ja seega ka pulmonaalse gaasivahetuse "liikumapanevat jõudu". Difundeerub CO2 verest alveoolidesse ja O2 alveoolidest verre veri arterialiseerub. Hapniku viimisel ümbritsevast ruumist kudedesse ja süsinikdioksiidi toomisel kudedest väliskeskkonda on vajalik: gaasivahetus kopsudes e välinehingamine, mille
Hemoglobiini seob hapnikku ilma rauaaatomi oksüdatsioonita, mis võimaldab hapniku transporti kopsudest kudedesse. Kopsukapillaaris seob hemoglobiin hapniku, tekib oksühemoglobiin (punane). Hb + O2 ↔ HbO2. Toimub oksügenatsioon – raua-aatomi valents ei muutunud hapniku sidumisel. Koekapillaaris Hb loovutab hapniku (deoksügenatsioon), tekib desoksühemogobiin (sinine). Karbaminohemoglobiin – hemoglobiin seob ja transpordib CO2 kopsukapillaaridesse. Üldiselt transporditakse CO2 bikarbonaatvormis plasmas lahustunult. Hb-NH2 + CO2 ↔ Hb- NHCOO¯ + H+ Karboksühemoglobiin – vingugaas seostub Hb-ga. CO seostumine on 200x afiinsem kui O 2 seostumine ja nii blokeerib CO juba väga madalal kontsentratsioonil hapniku seostumise. Hb + CO ↔ HbCO. CO põhjustab kahevalentse raua oksüdeerumise kolmevalentseks! Tekib methemoglobiin – oksüdeerunud rauda sisaldav hemoglobiin, mittefunktsionaalne vorm (ei suuda siduda ega transportida hapnikku)
surnud ruum. Vastupidi, väga pindmisel hingamisel jõuab õhk vaevalt alveoolideni. Alveolaarne ventilatsioon – alveolaarse ventilatsiooni moodustab hingamismahu ja surnud ruumi ventilatsiooni vahe. Gaasivahetus Kopsudes (väline hingamine) Hingamise tulemusena jõuab õhk alveoolidesse. Sinna saabuv hapnik difundeerub läbi alveoolide ja kapillaaride seinte. Punalibled on kehas O2 ära andnud ja jõuavad nüüd tagasi kopsukapillaaridesse. Siin küllastatakse nende hemoglobiin difundeeritud hapnikuga. Vastutasuks antakse verest saadud CO2 ära alveoolidele. See alveoolide ja kopsukapillaaride vaheline gaasivahetus kestab vaid 0,2–0,3 sekundit, millest tervele inimesele piisab. Põletikud, tursed, veresoonte haigused jm põhjustavad gaasivahetuse ja välise hingamise häireid. Joonis 3.23. Gaasivahetus kopsudes Rakuhingamine (sisene hingamine) Hapnikuga rikastatud arteriaalne veri viib hapniku iga keharakuni
annaabi.ee 
