Lõpuks 1) keha piirkonnast tulevad veenid koonduvad alumisse õõnesveeni ja 2) pea piirkonnast tulevad veenid ülemisse õõnesveeni. Mõlemad õõnesveenid suubuvad südame paremasse kotta. Paremast kojast läheb veri edasi paremasse vatsakesse. Sellest hetkest hakkab väike vereringe. Veri läheb paremast vatsakesest kopsuarterisse. Kopsuarter jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks, seal voolab CO2 rikas veri (mis tuli kehast õõnesveenide kaudu). Need 2 hargnevad arterioolideks kuni kopsukapillaarideni. Need paiknevad kopsualveoolide seintes (alveoolid – väga õhukese seinaga viinamarjakobaraid meenutavad moodustised, kus toimub gaasivahetus vere ja alveoolide vahel). Kapillaaridest läheb CO2 alveoolidesse ning alveoolidest tuleb asemele hapnik. Kopsukapillaarid hakkavad koonduma kopsuveenuliteks, kus voolab nüüd juba hapnikurikas veri, need omakorda suuremateks veenideks ja vasakusse kotta tuleb lõpuks 4 kopsuveeni (2 vasakult, 2 paremalt). Seal lõppeb väike vereringe. 3
1. keha piirkonnast tulevad veenid koonduvad alumisse õõnesveeni ja 2. pea piirkonnast tulevad veenid ülemisse õõnesveeni. Mõlemad õõnesveenid suubuvad südame paremasse kotta. Paremast kojast läheb veri edasi paremasse vatsakesse. Sellest hetkest hakkab väike vereringe. Veri läheb paremast vatsakesest kopsuarterisse. Kopsuarter jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks, seal voolab CO2 rikas veri (mis tuli kehast õõnesveenide kaudu). Need 2 hargnevad arterioolideks kuni kopsukapillaarideni. Need paiknevad kopsualveoolide seintes (alveoolid – väga õhukese seinaga viinamarjakobaraid meenutavad moodustised, kus toimub gaasivahetus vere ja alveoolide vahel). Kapillaaridest läheb CO2 alveoolidesse ning alveoolidest tuleb asemele hapnik. Kopsukapillaarid hakkavad koonduma kopsuveenuliteks, kus voolab nüüd juba hapnikurikas veri, need omakorda suuremateks veenideks ja vasakusse kotta tuleb lõpuks 4 kopsuveeni (2 vasakult, 2 paremalt). Seal lõppeb väike vereringe. C
annaabi.ee 
