Osoonikihi tähtsus: 1. Sisaldab osooni, trihapnikku - terava lõhnaga gaasi 2. Kaitseb elusloodust ultraviolettkiirguse eest Osooni halvad omadused: 1. Maapinna lähedal on osoon raskekujuline saastaja, fotokeemilise sudu üks koostisosa ja happevihmade üks komponente 2. Vahetu kokkupuude kahjustab taimi ning ärritab inimeste kopse 3. Väiksemad kogused võivad inimestel põhjustada sellised haiguseid nagu bronhiit ning astma 4. Suuremad kogused põhjustavad kopsukahjustus juba ühe päevaga Põhjused: 1. Atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloorograanilised ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid. 2. Vanemad külmutusseadmed 3. Aerosoolid 4. Ehitusmaterjalide tööstus 5. Õhukonditsioneerid 6. Tööstuse ja autode heitgaasid Tagajärjed: 1. Muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine 2. Fotosünteesi aeglustumine 3. Kahjustab inimese immuunsüsteemi ning võib põhjustada nahavähki ja silmahaiguseid 4. Mutatsioonide teke
palpeerides valulikud; Konjuktiviit Komplikatsio Sinusiit, Larüngotraheiitkõriturs Konjuktiviit- Lastel krooniline onid e. keskkõrvapõletik, e e. KRUPP punasilmsus, kopsukahjustus tüsistus pneumoonia , nefriit, Langenud esineb või müokardiit. Harvem- immuun.inimestel- võõrkehatunne, keskkõrvapõletik entsefaliit, meningiit, pikaldast ja kroonilise seroos-mädane müoliit kuluga infektsiooni eritis Diagnoosimin 1. Kliiniline-tüüpilise Haiguspildi ja 1. Haiguspildi 1.Haiguspildi alusel
mesotelioom või asbestist põhjustatud kopsuvähk, eelsümptomiks. [3] 1.5.4. Asbestoos Asbestoos on progresseeruv hingamisteede haigus, mille põhjuseks on suure hulga asbestikiudude sissehingamine kas pikaajalise või väga intensiivse lühiajalise kokkupuute tulemusena. Kopsudes tekib ärritus ja põletik, mis aja jooksul viib kopsude sidekoestumisele ja mille tulemusel väheneb hingamispind ning hingamine muutub ebaefektiivseks. Kopsukahjustus süveneb aastate jooksul. Kaebusteta peiteperiood asbestoosi väljakujunemiseks võib ulatuda 25-40 aastani. Tüüpilised haigustunnused on õhupuudustunne, pindmine hingamine, köha, ragisevad helid sissehingamisel, mis kujunevad välja eri ajal. Haigus areneb edasi vaatamata sellele, et kokkupuudet asbestiga enam ei ole. Hingamisraskus, mis tekib alguses vaid füüsilisel pingutusel, häirib lõpuks kõigi igapäevategevuste puhul
Uppumine (drowning) – pea sattumisel vedelikku (enamasti vette) ummistatakse hingamisteed, tulemuseks on surm hapnikupuuduse tõttu. Märg uppumine – vee aktiivne sissehingamine alumistesse hingamisteedesse. Kuiv uppumine – häälepaelte krambi (larüngospasmi) tõttu sulguvad õhukanalid ja nii jääb see kuni surma hetkeni. Vesi pääseb kopsu alles pärast seda. 606 Sekundaarne uppumine – kui esmane uppumisõnnetus elatakse esialgu üle, ei ole sugugi haruldane, et tekib raske kopsukahjustus ägeda respiratoorse distressi sündroomina (ARDS). Seejuures tekib intestitsiaalne (sidekoega piirduv) või alveoolne (alveoole täitev) ödeem. Kahjustus kopsukoes võib olla nii suur, et keha piisavat hapnikuga varustamist ei õnnestu enam püsivalt taastada ja patsient sureb ravimatusse hapnikupuudusesse. Seda nimetatakse ka sekundaarseks uppumiseks. Pärast uppumisõnnetusest päästmist tuleb arvestada hilisema suremusega kuni 25% ja