*seob organismi tervikuks · Suur vereringe- ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapniku ning ära viia jääkaineid. Algab südame vasakust vatsakesest, mis paikneb vere arteris. Veri liigub mööda veresooni kogu kehasse ja sealt südame paremasse kotta. · Väike vereringe- veri vabaneb CO2-st ja rikastub hapnikuga. Veri liigub südame paremast vatsakesest mööda kopsuarterit läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta. 23.7.teab erinevate vererakkude ülesandeid ja immuunsüsteemi tähtsust. · Vereringe Erütrotsüüdid ehk punalibled: kaksiknõgusa ketta kujulised, tuum puudub, punased rakud. Ülesandeks on hapniku transport, selleks nad sisaldavad hemoglobiini. Punaliblesi on 5000000/1 mm3-s. Eluiga on kaks kuud. Trombotsüüdid ehk vereliistakud: kõige väiksemad, ilma tuumata, värvusetud vererakud, ei
stimuleerivad esimest hingetõmmet, mille heas seisundis vastsündinu teeb juba poole minuti vanuselt. Kopsud, mis enne sündi sisaldasid lootevett, täituvad õhuga, samal ajal kui vesi surutakse neelu ja lümfiteedesse. Hingamissagedus stabiliseerub 40-70 korrale minutis. Ka vereringes leiavad pärast sündimist aset muutused. Lootel voolab veri paremast kojast ovaalmulgu (foramen ovale) kaudu vasemasse kotta ning aorti ja kopsuarterit ühendab arterioosjuha (ductus arteriosus), mille kaudu veri juhitakse kopsuarterist otse aorti. Pärast sündi, kui kopsude sooned täituvad verega, sulguvad järkjärgult esimestel elupäevadel nii ovaalmulk kui arterioosjuha. Vastsündinu seisundit hinnatakse 1. ja 5. eluminutil kasutades nn. Apgari skaalat. Selline lapse seisundi arvuline väljendamine on saanud nime Virginia Apgarilt - selle hindamissüsteemi loojalt, ning on kasutusel ülemaailmselt. Vastsündinul hinnatakse
annaabi.ee 
