miinimukoguses hapnikku. Niisugused märgalad on täis kärbunud taimeja loomajäänuseid. Mudatigu leiab siin piisavalt toitu, peale selle puuduvad siin konkurendid , kes vajavad kõrgemahapnikusisaldusega vett. Paljud veelimused hingavad vee alla niiditaoliste lõpustega, mis võtavad hapnikku otse veest. Mudateol on nagu ka kõigil teistel kopstigudel mantliõõs muundunud hingamiselundina talitlevaks kopsuks. Nende mantliõõne võlv on imetihedalt väikestest veresoontest läbi pikitud ning toimib samamoodi nagu inimese kops. Seda tüüpi hingamise puuduseks on veepinnale tulemise vajadus enamvähem iga veerandtunni järel, et vahetada õhk värske vastu. Tänu sellele on tigu võimeline elama madala hapnikusisaldusega vetes, kus leidub piisavalt toitu ning kus ei tule toidu osas karta suurt konkurentsi
sageli kaks paari kombitsaid, kuid mõlemal liikidel esineb isegi kolmas paar kombitsakujulisi jätkeid, mis asuvad suu servadel. Silmad paiknevad maismaatigudel teisiti kui mageveetigudel, nimelt kombitsate tipul. Kopstigude iseloomulikuks tunnuseks, millest tuleneb ka alamklassi nimetus, on mantliõõne muutumine hingamiselundina talitlevaks kopsuks. Kopstigude seas kohtame nii taimetoidulisi, kõigesööjaid kui ka röövvorme. Röövvormid toituvad teistest tigudest ja harvem ussidest. Kopstigudel on hästi arenenud hõõrel ning taimetoidulistel ka paaritu hobuserauakujuline lõug. Hästi on arenenud neel. Hambad on hõõrla plaadikestel eriti pikad ning teravad ja meenutavad kujult selgroogsete kihvu. Kopsteod jagunevad kahte seltsi. 9 KLASS: LASNJALGSED Lasnjalgsed(Scaphopoda) on väikesed merelimused. Lasnjalgsete klass hõlmab väikest rühma limuseid, kelle ehituses kummaliselt liituvad ühelt poolt mõned tigudele
annaabi.ee 
