Viimase poolsajandi jooksul on inimesed neid usinalt laiali tassinud. Sobiliku mulla, taimestiku ja niiskuse korral võib see tigu varjulises koduaias väga jõudsalt paljuneda. Umbes 25 aastat tagasi tõi mu isa Vellavere ilmatarga Vadim Zelnini aiast neli-viis tigu ja poetas Peedul kodutiigi äärde hekivillu. Läinud aastal korjas peretuttav puuriida vahelt oma poolsada tigu kilekotti ja viis koju Keerile. Maha jäi neid aga ilmselt sadu. Viinamäetigu · Kuulub tippsilmaliste seltsi kopstigude perekonda. · Koja kõrgus ja laius võivad täiskasvanud ehk kolmeaastasel isendil ligineda 5 cm. · Viinamäeteod on liitsoolised: kõik jagavad paaritumisel seemnepakikesi ja kõik munevad. · Viinamäetigu elab oktoobrist aprillini mullas, kasvatades koja suudme ette lubjast kaanekese.
Teised tagalõpusesed kuuluvad tüüpiliste pelaagiliste loomade hulka. Sigides vahel tohutul hulgal, etendavad nad tähtsat osa mere aineringes, sest nad on toiduks mitmetele töönduslikele loomadele. 8 Alamklass: kopsteod Kopsteod on evolutsioonis tigude klassi ühisest tüvest kõige enam kõrvalekaldunud alamklass. Kõik kopsteod on kohastunud eluga kas maismaal või magevees. Mõningaid selle alamklassi esindajaid vahel meres, siis ainult väga tugevasti magestunud piirkondades. Kopstigude koda on enamasti spiraalselt keerdunud ja kujult väga mitmekesine. Lõpuks võib maismaatigudel koda olla ka täielikult mantliga kaetud või hoopis kadunud. Ebasoodsate tingimuste saabumisel kasutavad kojasuudme sulgemist vahel ka vees elavad kopsteod, kes samuti sulgevad kojaava limakihiga, mille alla jääb õhu vahekiht. Selles suhtes on hoopis halvemini kaitstud ilma kojata maismaateod nälkjad