Volzia heterophylla Brogniart käb sauropoodid, keskel Ultrasaurus, kes kaalus 80 tonni Taxus buccata tüve osa. Pinus thomasianus Goep käbi. Ülem-triiase primitiivne imetaja morgun Kopskala Dipterus Vihtuimse kala Osteolepis Akantoodi Climatius Hilis-triiase palmiklehik
Darwini ilmumisaasta, teose nimi 1859 ,,Liikide tekkimisest" V Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohad 1. elu on tekkinud isetärkamise teel 2. muutlikkus on pärilik ja mittepärilik 3. elusas looduses toimub olelusvõitlus (konkurents) 4. kehtib looduslik valik 5. liigiteke- materiaalsed tõendid VI Evolutsiooni tõendid 1. paleontoloogilised- kivistised, jäljendid, orgaanilise tekkega kivimid(lubjakivi, kivisüsi), evolutsioonilised vahevormid ( ürglind, latimeeria, kopskala) 2. feneetilised- kõik elusolendid on üles ehitatud rakkudest, taimedel on ühtne ehitusplaan, on homoloogilised elundid(imetajate esijäsemed), on mandunud elundid e.rudimendid e. vestiigiumid (inimesel-saba, kihvad, tarkuse hambad, 3. silmalaug) embrüonaalse arengu sarnasused(viljastumine, biogeneetiline reegel) 3. embrüoloogilised- näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatel loomadel säilivad ka täiseas
EHITUS: - rohkesti luid - nahas tõelised soomused - keha külgedelt lamendunud - suured silmad, laugudeta - küljejoo- vee liikumist tajuv meeleelund - võib esineda elektrielund - ujupõis - hingavad lõpustega - kasvavad kogu elu ANATOOMIA JOONIS: (üldistatud luukala) 52 CL kopskalad dipnoi LEVIK: LIIKIDE ARV: PALJUNEMINE: EHITUS: - hingavad nii lõpuste kui ka kopsudega - - - PILT: Austraalia kopskala CL vihtuimsed crossopterygii LEVIK: merekala, põhjas, basaltrahnude vahel LIIKIDE ARV: PALJUNEMINE: EHITUS: - hingab lõpustega - rinnauimede toes meenutab vihta - kardab valgust - toitub teistest kaladest PILT: 53 CL kahepaiksed amphibia O siugkonnalised apoda O sabakonnalised - urodela
neljajalgsed. Ühine on üla- ja alalõua teke (vastavalt maxilla ja mandibula), kõhrese või luust toesega, mis algul koosnes paarilistest osadest. Võimaldab haarata ja neelata suuremat saaki. Algselt röövloomad. 84. Maismaaselgroogsete ehk neljajalgsete (Tetrapoda) tekkimine: eelkohastumisi selle jaoks kalade seas Maismaaselgroogsete teke: Nende esivanemal, vanaaegkonna keskel, võisid vist olla vihtuimse moodi neli varrelist jäset, kopskala moodi ujupõiest arenenud, õhu hingamiseks kohane kops, ja ühe kaasaegse kiiruimse kala moodi (konvergentselt tekkinud!) komme mõõna ajal veest vabaneval rannal ukerdada. 85. Eesti vetes elavate imetajate ja lindude näiteid (loengukonspektis seda eriti pole, kuid mõtelge ise!) Näited: saarmas, kobras, mink, hallhüljes, valgehüljes; linnud: kormoran, tuttpütt, sarvikpütt, sinikael-part, piilpart, aul, sõtkas, randtiir, naerukajakas, kalakajakas, hõbekajakas.
annaabi.ee 
