kopraid. Suure asustustiheduse korral võib kobras metsale negatiivset mõju avaldada. See, et ta närib ja langetab puid toiduks ning ehitusmaterjaliks veekogude kaldaaladelt, ei tekita nii suurt kahju, kui kaldaäärsete metsade üleujutamine. Koprad reguleerivad vooluveekogude veetaset paisudega ja selle tulemusena ujutavad üle veekogude kaldaaladel kasvavad metsad. Puud, mis on vee alla jäänud, hukkuvad suhteliselt lühikese aja jooksul. Kopratammide lõhkumine reeglina leevendab olukorda, kuid ei kõrvalda probleemi. Arvestatavaks abinõuks on kobraste arvukuse reguleerimine (väljapüüdmine, küttimine). Noori, väikeseid puid võivad talvisel perioodil kahjustada hiired. Sügava lume ja suure kulu korral närivad hiired lume all noorte puude tüvedelt koort, põhjustades taimedel arenguhäireid või viies neid isegi hukuni. Siiski on hiirekahjustused meie
lisaks inimesele muuta maastikke ja kooslusi, luues uusi elamisvõimalusi ja elupaiku paljudele teistele loomaliikidele, puhastades vett ja ühtlustades veekogude veereziimi. Tõrje: *Kahjustuskolletes ulukite arvukuse vähendamine küttimise abil; *Põtru ei tasu soolakute ja söödapõldudega meelitada männinoorendike ja keskealiste kuusikute naabrusesse; *Saare- ja tammekultuurid tuleks kaitsta taraga, või kasutada puude ladvavõrsete kaitseks plasttorusid või - võrku; *Kopratammide lammutamine ja kobraste küttimine või püüdmine metsakahjustuste vältimiseks on sageli möödapääsmatu. 26. Keskealiste ja vanemate puistute tähtsamad tüvekahjurid. Keskealiste ja vanemate puistute tüvekahjurid Selles rühmas on putukad, kellede vastsed elavad puude koore all või puidus. Tüvekahjurid asustavad reeglina nõrgestatud puid, viies need lõplikult hukkumisele. Nende sigimispaikadeks võib olla ka toores metsamaterjal, kust nad võivad edasi
annaabi.ee 
