Veetase kopra elupaigas peab olema püsiv ja seda reguleeritakse ülejooksudega. Ükski teine meie alal elav loomaliik pole võimeline muutma oma elukeskkonda nii suures ulatuses, kui seda teeb kobras, ehitades paise, kuhikpesi, urge ja kanaleid, langetades puid ja põõsaid. Koprapaisude tõttu muutub veekogu ja selle kaldaala taimkate, tekivad uued elupaigad. Pesad on Eestis umbes paari meetri kõrgused, kuid maailma suurim koprapesa Ameerikas olevat lausa 13 meetri kõrgune ja kujutavat endast tõelist kobraste linna. 2007/2008. aasta loenduse järgi on Eestis 19 400 kobrast. Loodusrahvastel on uskumus, et kobrastes elavad edasi lahkunud inimeste hinged. Võib-olla ongi nii, miks muidu on nad nii arukad! Kasutatud allikad bio.edu.ee ; www.kopra.ee ; www. loodusajakiri.ee ; www.maaleht.ee ; www.rmk.ee ; www.virumaateataja.ee
4)Kobraste suurest arvukusest olenemata ei tohi seda liiki meie maal päriselt hävitada, me peame tundma uhkust, et selline imetlusväärne loom on leppinud meie tingimustega ja meil on võimalus jälgida nende elutegevust. 5)Minu poolt uuritaval alal kobraste elutegevuse tagajärjel toimunud muutustest järeldan, et kobraste arvukuse suurenemine toob lähiaastatel kaasa üha uute ökosüsteemide, heina-, karjamaade ja metsade hävimise. 6)Arussaare ojal asuv koprapesa ja tamm tuleks alles jätta, kuna selle ümbruse alasid ei kasutata ja need ökosüsteemid on nagunii hävinud ega kuulu kellelegi. 7)Arussaare ojal asuv tamm kujutab omamoodi filtrit, mis aitab kaasa vee puhastamisele ja omab seetõttu suurt tähtsust looduskeskkonna üldisele seisundile. 8)Arvan, et kasu sellest võiks saada Navesti jõgi, kuhu puhta vee juurdevool võiks soodustada puhast vett vajavate liikide arvukuse tõusu.
annaabi.ee 
