Et seda rännakut tuleb julgestada (isegi helikopteriga), on ka hind märksa soolasem. “Ühtegi looma meil kinniseotult näidata ei ole, “ naerab Erm. “Näeme seda, mida loodus parajasti tahab näidata. Välisturistidki on meie rajal juba käinud. See puutumatu loodus meeldib neile väga. Nad kuulavad ääretut vaikust, mis võib isegi kõrvadele hakata, ning tuule ja metsa muusikat.” Põnevaid fakte Eesti suurim näriline. Vabas looduses elutsev kopraperekond on keskmiselt kuue- kuni kümneliikmeline. Veetase kopra elupaigas peab olema püsiv ja seda reguleeritakse ülejooksudega. Ükski teine meie alal elav loomaliik pole võimeline muutma oma elukeskkonda nii suures ulatuses, kui seda teeb kobras, ehitades paise, kuhikpesi, urge ja kanaleid, langetades puid ja põõsaid. Koprapaisude tõttu muutub veekogu ja selle kaldaala taimkate, tekivad uued elupaigad.
Näritakse lehtpuudelt oksi, veetakse need kuhila lähedusse vee alla ning kinnitatakse mutta. Varutakse peamiselt noori puid, sest neid on mugavam ,,lõigata" ja vedada. Talvel, kui veekogu katab jää, kuluvad sellised toidutagavarad marjaks ära. Kuna koprad ei maga talveund, siis vajab ligi kuueliikmeline koprapere ema, isa, käesoleva ja eelmise aasta pojad talve üleelamiseks rohkelt toitu. Keskmine kopraperekond pistab talve jooksul nahka ligi pool hektarit metsa täpsemalt siiski võsa või liigniisket lehtpuupuistut. Nii et metsamajandusele kopra kõhutäied iseenesest kahju ei põhjusta (Järva, 2011). 4. KOBRASTE JAHT 6 Aastakümneid tagasi Saaremaal ja Muhus tundmatu kobras on saartele elama asunud ja mõne aastaga edukalt paljunenud. Jahindusspetsialistide arvates võib kobras nii maaomanikele kui ka keskkonnale juba lähiaastatel hakata olulist kahju tekitama, kui nende
annaabi.ee 
