Usuti, et sõnajalaõis särab kui päike ja helendab kõigis vikerkaarevärvides. Kuid õit ei saadudki enamasti kätte, sageli juhtus et vanapagan ajas otsijad eksiteele või varastas nende käest õie. Kui kellelgi õnnestus sõnajalaõis käte saada ja seda hoolsasti hoida, siis usuti, et temast saab kõige õnnelikum inimene maa peal. 6. Arvati, et Jaan ise on viljakasvatav haldjas kes on Mardi vend ja ilmub jaaniööl haldjate ja surnute hingedega kodukoha hiitesse, põldudele ja koplitesse. Jaan on kõige õiglasem haldjas kes annab saagi inimesele töö järgi. Laisad ja loodrid jäävad saagist ilma
rituaal kõigile. Kes ei tulnud jaanitulele, sellel pidid kasvama odrad ohakased, kaerad kasteheinased, linad hullusti tutri täis ja lühikesed. Põldudele hõljuv jaanitule suits oli ohvrisuits põlluhaldjale, kes pidi kaotama sealt kahjulikud putukad ja hävitama umbrohud ning kaitsma koduloomi haiguste eest. Jaan ise on rahvauskumuste järgi viljakasvataja haldjas, Mardi vend, kes ilmub jaaniööl kõigi teiste haldjate ja surnute hingedega kodukoha hiitesse, põldudele ja koplitesse. Ta on kõige õiglasem haldjas, kes annab igale inimesele saaki tema töö järgi ja karistab laisku ning loodreid vaesusega. Vanarahval oli palju ennustusi heinaajaks ja sügiseseks viljasaagiks. Kui päike jaanipäeva hommikul selgesti tõuseb ja õhtul selgesti loojub, siis tuleb ilus ja kuiv heinaaeg. Kui jaanipäeval vihma sajab, tuleb märg rukkilõikus ja talvel palju lund. Jaanikuu vihm puistab põllule kulda ja rammutab mulda. Ennejaanine vihm on suureks kosutuseks põlluviljale,
karjamaa puhtaks sööjad, saavad samuti heina ja silo, mõnel on boksis ees lakukivi. Võrdluseks 50 aastat tagasi kasvanduse söögikavad: Joonis 3. Tööhobuse söögikava, mis on soovitatud Hobusekasvanudse Teadusliku Uurimise Instituudi poolt tööhobustele, kelle kehaakaal on 500kg. [10: 54] Suvel saavad kõik karjad, olgu siis selleks noored või märad, käia karjamaadel söömas. Talviti on noorhobused sees ja saavad talli kõrvale koplisse, märad saavad samuti peaaegu iga päev koplitesse. Kuid kõike seda ei saa võrrelda sellega, mida tehti kasvanduse hiilgeaegadel, kui noorhobustel toimusid rühmatreeningud, oli ükskõik mis aastaaeg, kus nad said mitmeid kordi päevas süüa, peaaegu kõiki hobuseid õpetati ees käima ning ratsastati õigel ajal (tavaliselt kolme aastaselt). (Lisa 7) Toimus aktiivne aretus: iga aasta paaritati paljud märad ja sündis palju varssu, keda hakati sündimishetkest õigesti kasvatama, et areneks terve hobune. Joonis 4
annaabi.ee 
