3. Kuidas ema põhjendas lastele ja Annile lihapraadimist? Mis sai kesikust? Ta ütles, et: ''hommikul vara tapsime kesiku ära, toidupoolis kippus liiga kasinaks minema.'' Kesik tapeti enne laste ülestõusmist ära. 4. Miks käis kirikuõpetaja popsisaunas? Miks kirikuõpetaja pahandas Jaaniga? Jaani ema Kai oli väga haige ja ta soovis viimast korda jumala armu. Pahandas sellepärast, et Jaanil polnud kirikuõpetajale rublat anda, oli ainult kaks kahekümne kopikalist. 5. Mis sai Jaani peres, kui mees esimest korda vangi pandi? Jaani pere pidi jüripäeval saunast lahkuma, sest Andres ''vargapesakonda'' kauem oma krundil ei tahtnud hoida. Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" E 1. Miks tulid urjadnikud Jaani juurde pärast küünlapäeva? Kes suunas ametnikud Väljasoo sauna ja miks? Tulid saunast varastatud kraami otsima. Anni isa Andres, sest ta arvas, et Jaanil
seda külge edaspidi enam tuleb läbi töötada. Temal on palju andi elu tähele panna ja inimesi kujutada, armastuse ja osavõtmisega kujutada ja lukkupandud tundeilma sisse tungida". Nagu eelolevaist lauseist nähtub, pole Jürgensteini arvustus kirjutatud ja avaldatud raamatu levitamise tagamõttega, vaid selles on kokkuvõtlikult tähistatud ,,Kevade" head küljed ja puudused. Oskar Luts sai üle-öö kuulsaks ,,Kevade" I-ga, pildikestega koolipõlvest". Seda 60-kopikalist noorsooraamatut levis lühikese aja kestel sadades eksemplarides. Kirjanik mäletab, et ,,Postimees" on müünud ,,Kevade" I ainuüksi jõululaupäeval 1912 kakssada eksemplari, mis on enneolematu minek meie raamatuturul. Seni on ilmunud ,,Kevade" I neljas trükis. Võime liialdamata väita, et Lutsu esikteost on levinud rohkem kui ühtki teist käesoleval sajandil ilmunud eesti ilukirjanduslikku teost. Eesti Kirjanduse
Malken,1997, :lk.15). Reformijärgsed rahatähed kandsid aastaarvu 1947 ja nimiväärtus oli neile märgitud kõigi liiduvabariikide keeltes. 1961. aastal toimunud rahareformi käigus muudeti nii paberraha kui ka müntide välimust. Vanade rahamärkide ümbervahetamine viidi läbi esimese kolme kuu jooksul. Hinnad jäid samaks aga vahepeal odavamaks muutunud rublad vahetati uute 10 korda kallimate vastu. 10 kordselt tõusis ka 1-, 2- ja 3-kopikaliste kurss, uut 5-kopikalist enam käibele ei lastud (V. Malken, 1997, :lk.15). Paralleelselt vanade kupüüridega ilmusid 1991. aastal ringlusesse muudetud kujunduse ja vastava aastaarvuga paberrahad. Kõige suurem Eestis käibele tulnud Nõukogude Liidu rahatäht on 1000 rubla. Rubla on oma nime saanud venekeelsest tegusõnast , mis tähendab tõlkes raiuma. Ajalooliselt oli rubla teatud kaaluga raiutud hõbedatükk. Värvideks oli üherublalisel ookeripruun, kolmesel roheline, viiesel sinine, kümnesel punane ja
annaabi.ee 
