elutaseme tõusu. Riik on niihästi sotsiaalsetel ja majanduslikel kaalutlustel põllumajandust turgutanud ja toetanud, kuid selle ümber on olnud ja on palju poliitilisi vaidlusi. Toetused on piirkonniti erinevad, et tasandada looduslike tingimuste ebavõrdsust. Riik tahab ka vältida ületootmist ning seetõttu toetatakse põllumajandust kindla piirini. Igale tootjale on kinnitatud kvoot, toodangu ülempiir, mille järgimist kontrollivad tootjate koperatiivid. Oma kvooti müüa ei saa. Kõigile põllumajandustoodetele, mida Norras piisavalt toodetakse, on kehtestatud impordikvoodid ja kõrged tollid, mis võrdsustavad kodu ja välismaiste toodete hinna. Norra põllumajandus on selgelt karjakasvatusliku suunitlusega. Seal on ligi miljon veist, 700 000 siga, ligi 2 miljonit lammast, 80 000 kitse ja linnufarmides 4 miljonit kodulindu. Karjandus kindlustab elanikkonna enam-vähem täielikult lihaga, aga 340 000 lüpsilehma
Taani põllumajandusareng 1870--- Taanis vaja toota endisest odavamalt, aga kallimaid saadusi ja veel rohkem, kui enne. Põllumaa osakaal Taani pindalast kasvas 63% (1863) kuni 74%-ni (1900). Intensiivistumine ja infrastruktuuri arendamine. Teraviljakasvatuse asemele karjamajandus (loomasööda kasvatamine), esialgu elusloomade ja sigade eksport (Saksamaale), hiljem liha ja piimatööstuse arendamine: põllumeeste koperatiivid (nt meiereid). 19.sajandi viimane veerand: Menutooted või, juustud ja singid SB turule (Taani võileib) Taani majandusareng:vabakaubandus ja valuuta seoti kullaga 1875 24 Tulemused: Taani põllumajandussaaduste eksport viiekordistus 1864-1914. 1890ndatel 73% Taani põllumaast kuulus talurahvale. 1914 40% taanlastest elatus põllumajandusest ja 30% käsitööst ja tööstusest
annaabi.ee 
