Rull koosneb kahest omavahel ühendatud keeviskettast, millede külge on keevitatud poolteljed, mis toetuvad veerelaagritele raamitappidel. Raskused liiguvad rullidel mööda tappidele kinnitatud kopeere. Rulli täispöörde ajal teeb iga raskus kaks lööki. Löögijõud oleneb kopeeri asendist mida seatakse tõmmitsatega. Raskuste viimine tööasendist teisaldusasendisse ning tagasi toimub hüdrosilindriga kolmekordselt kiirendava polüspasti vahendusel. 5. Liikurnoolkraana-põhimõtteline konstruktsioon, kirjeldus ja skeem, iseloomustage tõstevõimet. Ajami alusel eristatakse ühe ja mitmemootorilisi kraanasid
Raami tagaotsas on mootoritalad hõõrdsiduriga mootori paigaldamiseks. Rulli liikumiskiirus sõltub töö tehnoloogiast ning seetõttu on neid vedavad traktorid varustatud käiguaeglus-titega. Kõige efektiivsem on ru1li töö kiirusel alla 1,5 km/h. Langevateraskustegarullid: Rull koosneb kahest omavahed traaversitega ühendatud keeviskettast. Mõlema ketta külge on keevitatud poolteljed, mis toetuvad veere-laagritele raamitappidel. Raskused liiguvad rullidel mööda tappidele kinnitatud kopeere. Kopeer on liikumatu ning ,tal on diametraalne soon, kuhu teatud hetkel satub raskuse rull. Raskuse langemist suunavad ka diametraalsooned ketaste sisekülgedel. Kettasoonte otstes on amortisaatortõki- sed, mis ei lase raskust juhtsoonest välja langeda. Põhiraam 6 toetub oma liikumatute tappidga rullike-tastele ning traktori liikumatule tiislile 1 sadullaagri 3 abil. Viimane saab liikuda kahel tasandil. Rõht-tasandil on sadullaager ja raam omavahel ühendatud kahe pöördesilindriga 2